2-07-17380/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-17380 Otsuse kuupäev 19.november 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi JR(isikukood XXX) hagi VR(isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2007.a. Menetlusosalised Hageja JR Kostja VR

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada JRja VR abielu, mis on sõlmitud XXX Eesti Metodisti Kirikus ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Anda tagasi JR`ile peale abielulahutust abielueelne perekonnanimi K .

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu on sõlmitud XXX Eesti Metodisti Kirikus. Poolte perekondlikud suhted on lõppenud. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna pooled elavad eraldi. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine on muutunud võimatuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele tunnistab kostja hagi ning nõustub abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX Eesti Metodisti Kirikus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Menetluse käigus avaldas kostja, et nõustub abielu lahutamisega. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja väljendas kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse poolte leppimiseks ja abielusuhete taastumiseks, ning ka kostja toetas hageja nõuet, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusest nähtub, et hageja abielueelne perekonnanimi oli K . Hageja on palunud talle abielulahutusega seoses anda tagasi abielueelne nimi. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Krista Kirspuu Kohtunik