2-07-22112/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedR L maksab kompromissilepingu sõlmimise päeval I Mle laste S L´i ja M L´i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt esitatud elatise nõude rahuldamiseks 51 000 (viiskümmend üks tuhat) krooni. Hageja kinnitab, et eelnimetatud summa tasumisel ei ole temal 01.novembri 2007.a seisuga täiendavaid tagasiulatuvaid nõudeid kostja vastu laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
Legislator headnote
AI generated2-07-22112/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Käesoleva kompromissilepingu Pärnu Maakohtule esitamisega taotlevad pooled antud tsiviilasjas nr 2-07-22112 TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses ilma poolte osavõtuta kohtuistungist. Menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.
Full text
2-07-22112
1(3)
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 15.november 2007.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22112 Tsiviilasi I M hagi R L vastu lastele elatise nõudes Menetlustoiming Poolte taotluse kompromissilepingu kinnitamiseks lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M ( Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kersti Põld; Kostja R L ( Kostja lepinguline esindaja Harland Paas
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Kinnitada hageja I M ja kostja R L vahel 5.11.2007.a. kirjalikult sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel:
1. R L maksab kompromissilepingu sõlmimise päeval I Mle laste S L´i ja M L´i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt esitatud elatise nõude rahuldamiseks 51 000 (viiskümmend üks tuhat) krooni. Hageja kinnitab, et eelnimetatud summa tasumisel ei ole temal 01.novembri 2007.a seisuga täiendavaid tagasiulatuvaid nõudeid kostja vastu laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
2. R L kohustub alates 01.novembrist 2007.a maksma I M´le: 1) lapse S L´i, sündinud , ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni , kuid juhul kui laps jätkab täisealiseks saamisel õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. 2) lapse M L´i, , ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni a, kuid juhul kui laps jätkab täisealiseks saamisel õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni.
2-07-22112
2(3)
3. Elatusraha kohustub kostja maksma hageja arvelduskontole igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks.
4. Kummagi poole kohtukulud jäävad poole enda kanda.
Seoses poolte sõlmitud kompromissilepingu kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, määruse teinud kohtu kaudu.
ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS 31.05.2007.a. esitas hageja maakohtule hagi R L vastu laste S L ja M L ülalpidamiseks igakuise elatusraha kokku 6000 kr väljamõistmiseks. Hageja palus elatise kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 25.05.2006 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistas hagi osaliselt. 06.11.2007.a. esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 5.11.2007 sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu ja asjas menetluse lõpetamiseks. Kompromissi tingimustest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et:
1. R L maksab kompromissilepingu sõlmimise päeval I Mle laste S L´i ja M L´i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt esitatud elatise nõude rahuldamiseks 51 000 (viiskümmend üks tuhat) krooni. Hageja kinnitab, et eelnimetatud summa tasumisel ei ole temal 01.novembri 2007.a seisuga täiendavaid tagasiulatuvaid nõudeid kostja vastu laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
2. R L kohustub alates 01.novembrist 2007.a maksma I M´le: 1) lapse S L´i, , ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni .a, kuid juhul kui laps jätkab täisealiseks saamisel õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. 2) lapse M L´i, , ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni .a, kuid juhul kui laps jätkab täisealiseks saamisel õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni.
3. Elatusraha kohustub kostja maksma hageja arvelduskontole nr igakuiselt hiljemalt 25- ndaks kuupäevaks.
4. Kummagi poole kohtukulud jäävad poole enda kanda.
Käesoleva kompromissilepingu Pärnu Maakohtule esitamisega taotlevad pooled antud tsiviilasjas nr 2-07-22112 TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses ilma poolte osavõtuta kohtuistungist. Menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.
KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2-07-22112
3(3)
TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik.
TsMS § 430 lg 5 ja 6 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
R.Undrest kohtunik