2-07-12181/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-12181 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Tõlk Kersti Särgava Ott Rootare Tsiviilasi

K. R.i hagi R. J. R.´i vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

06. november 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja K. R., tema esindaja vandeadvokaadi abi Alan Biin ja kostja R. J. R. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lahutada K. R.´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx x-x, xxxxx, Xxxxxx, Xxxxx Xxxxxxxx ja R. J. R. ´i IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx xx-xxx, xxxxx Xxxxxxxx, Xxxxx Xxxxxxx, abielu, milline on registreeritud 23. juulil 1999. a. Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxx.

3. Jätta K. R.´i IK xxxxxxxxxx perekonnanimeks pärast lahutust – XXXXXXXX.

4. Jätta 28. jaanuaril 2000. a. sündinud poeg K. R. R. IK xxxxxxxxxx oma ema K. R.´i IK xxxxxxxxxx juurde.

5. Välja mõista kostjalt R. J. R.´ilt IK xxxxxx-xxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxxx XX-Xxx, XXXXX Xxxxxxxx, Xxxxx Xxxxxx, hageja K. Xxxxxxxx´i ´IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx x-x, xxxxx Xxxxxx, Xxxxx Xxxxxxx, kasuks elatis alates

29. märtsist 2006. a. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas. xx. xx xxxx. a sündinud poeg K. R. R.´i IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat kakskümmend kaheksa (2028.-) krooni ehk ükssada kolmkümmend (130.-) eurot kuus kuni tema

täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx.a.

6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

7. Välja mõista kostjalt R.J. R.´ilt IK xxxxxx-xxxx, riigilõiv

üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Pooled abiellusid 23. juulil 1999.a. Soome Vabariigis Oulus. Poolte abielust on sündinud xx xx xxxx. a. poeg K. R. R., kes elab ema juures. Poolte kooselu jäi lühikeseks, sest K. R. lahkus Soomest abikaasa juurest juba 1999. a. juuli lõpus kui lõppes tema tööja elamisluba. Ta asus elama Eestisse ning Soome enam tagasi ei läinud, mistõttu lõppesid ka poolte abielulised suhted. Poolte abielu omab ainult formaalset iseloomu, kuid hageja on loonud Eestis uued abielulised suhted ja soovib siin ka uuesti abielluda, mistõttu vajab lahutust. Hageja soovib, et pärast lahutust jääks tema perekonnanimeks endiselt – R.. Samuti soovib hageja, et poeg K. R. R .jääks tema juurde ning tema ülalpidamiseks mõistetaks välja elatis 200.- eurot ehk 3129.- krooni kuus. Hageja enda sissetulek on 4000 – 5000.- krooni kuus ja sellest jääb lapse ülalpidamiseks üksi väheks. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaelisi lapsi ülal pidama.

HAGEJA NÕUE Hageja elas kostjaga koos ja abiellus temaga 23. juulil 1999. a. Soomes, kuid juba mõne päeva pärast lõppes tema elamisja töötamisluba ja ta lahkus abikaasa juurest ja tuli tagasi Eestisse. Soome tagasi ta ei läinud ning nende abielulised suhted lõppesid. Abielust aga sündis 28. jaanuaril 2000. a. poeg K. R. R., kes elab ema juures. Tänaseks on hageja loonud Eestis uued abielulised suhted ja soovib uuesti abielluda, mistõttu soovib lahutust. Ta soovib, et poeg K. R. jääks pärast abiellumist tema juurde ning kostjalt mõistetaks poja ülalpidamiseks välja elatis 3129.- krooni kuus, ilma lapse vajadusi välja toomata, sest Soome elatised ongi keskmiselt 200.- euro ringis. Oma perekonnanimeks pärast lahutust soovib ta jätta – XXXXXXXX.

KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga täies ulatuses ei nõustu. Ta tunnistab, et abiellus hagejaga 23. juulil 1999. a. ja nende abielulised suhted lõppesid juba mõne päeva pärast, sest K. R. lahkus tema juurest ja asus elama Eestisse ning enam nad ei kohtunud. 28. jaanuaril 2000. a. sündis nende abielust poeg K. R. R., kes elab ema juures ja kostja on hagejale 1999 – 2001 . a. maksnud 5994,50 eurot, et viimane saaks endale korteri muretseda. Viimasel ajal ta enam midagi maksnud ei ole. R. J. R. on lahutusega nõus, sest saab aru, et poolte abielulisi suhteid on võimatu taastada. Ta on ka nõus, et poeg jääb ema juurde, kuid ta ei suuda tasuda nõutud elatist. Ta on Soomes lihttööline, kelle palk on 1200 – 1300 eurot kuus ja kuna Soomes on kõik, eriti korteriüür, väga kallis, siis on tal võimalik elatiseks ainult 100.- eurot eraldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled abiellusid Soome Vabariigis 23. juulil 1999. a., kuid juba mõne päeva pärast sõitis hageja tagasi Eestisse ja sellest ajast on poolte abielulised suhted lõppenud. Pooled pole praktiliselt enam kohtunud ja oma suhteid taastada ei soovi. Hageja on loonud Eestis uued abielulised suhted ning soovib uuesti abielluda, mistõttu vajab lahutust ja kostja sellele vastu ei vaidle. Lahutusejärgseks perekonnanimeks soovib hageja jätta- XXXXXXXX, mis on Perekonnaseaduse § 31 järgi põhjendatud. Kuna poolte kooselu ei ole võimalik taastada, siis on põhjendatud ka lahutus Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel.

Poolte abielust on 28. jaanuaril 2000.a. sündinud poeg K. R. R., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa 2001. aastast elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg

4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1800.- krooni kuus, millises ulatuses pole vaja ka lapse vajadusi põhjendada. Pideva elukalliduse tõusu tingimustes on lapse vajadused tulevast aastast suuremad ja ilmselt tõuseb ka alampalga määr. Ülalpidamisel tuleb aga arvestada ka mõlema vanema võimalustega. Ema teenib 4000 – 5000 krooni kuus ja saab arvestada ka selliste võimalustega lapse ülalpidamisel. Isa teenib Soomes lihttöölisena 1200 – 1300.- eurot kuus ja ka tema võimalused, arvestades Soome hinnataset, on suhteliselt piiratud. Seetõttu leiab kohus, et arvestades vanemate võimalusi, ei ole hageja poolt elatiseks nõutud 3129.- krooni kuus realistlik. Selline elatise suurus ei ole ka hageja poolt põhjendatud ei hagiavalduses ega kohtuistungil. Seetõttu , arvestades lapse reaalseid statistilisi vajadusi ja vanemate võimalusi, mõistab maakohus kostjalt poja ülalpidamiseks välja 2028.- krooni ehk 130.- eurot kuus kuni K. R. R. täisealiseks saamiseni alates üks aasta enne hagi esitamist.

Kuna isa jättis oma kohustused mõneks ajaks unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik