2-07-27375/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-27375 Tsiviilasi AS-i xxx hagi xxx vastu 4 418 krooni nõudes Menetlustoiming menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta Osaühing, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, elektronpost xxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-27375.

3. Tasuda riigieelarve vahenditest Advokaadibüroo xxx Osaühingu vandeadvokaat Piret Simm’ile tasuna tema poolt osutatud riigi õigusabi eest 2 100 krooni.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10231048) arveldusarvele nr 17000030487 Nordea Pangas riigilõiv

125 (ükssada kakskümmend viis) krooni, selgitusega xxx ja tsiviilasi nr 2-07- 27375. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta hageja kanda.

2. Välja mõista AS-ilt xxx riigi õigusabi tasu 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: “xxx, tsiviilasi nr 2-07-27375, riigi õigusabi tasu“. Riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 20.07.2007 on AS xxx esitanud hagi xxx vastu 4 418 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.06.1997 (hagiavalduses ekslikult märgitud 17.06.1997) liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust.

15.11.2007 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja palus asjas menetlus lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ja palub kohtul tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni.

Kostja esindaja on nõus menetluse lõpetamisega ja palub välja mõista riigi õigusabi tasu.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust hageja esindajale tagastamisele. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduselt 11.07.2007 riigilõivu 250 krooni selgitusega „xxx VS xxx“.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 § 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni

5 000 krooni maksimaalselt 2 500 krooni.

Vandeadvokaat Piret Simm esitas 30.10.2007 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palub vandeadvokaat määrata õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 2 100 krooni. Õigusabi on osutatud viis tundi: toimikuga tutvumine, tsiviilasja edasine perspektiiv, konsultatsioonid kliendiga ja kirjavahetus kliendiga, vastuse koostamine kohtule. Taotlusega on riigi õigusabi saaja tutvunud ja nõustunud.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad justiitsminister määrusega.

Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korda ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 1 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta. Vastavalt Korra § 12 lg-le 2 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18 %, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Korra § 12 lg 4 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele.

Käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hagist loobumise põhjuseks ei ole kostja poolt nõude rahuldamine.

Meeli Kaur kohtunik