2-07-3360/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-3360

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3360 Tsiviilasi AS Hansa Liising Eesti hagi R. OÜ ja E.K. vastu 78 626,04 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Hansa Liising Eesti (RK 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), hageja esindaja Kadri Valdre (Liivalaia 8, 15039 Tallinn);

kostja1 R. OÜ esindaja juhatuse liige E.K.; kostja2 E.K. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS Hansa Liising Eesti hagi R. OÜ ja E.K. vastu 78 626,04 krooni nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Hansa Liising Eesti kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 25. jaanuaril 2007 esitas AS Hansa Liising Eesti Tartu Maakohtule hagiavalduse R. OÜ ja E.K. vastu võlgnevuse 78 626,04 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja R. OÜ (endise ärinimega OÜ S) 4. veebruaril 2003 lepingu nr 2000233 (tl 8—10) R S ja hageja

2 vahel 1. märtsil 2001 sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 0016489L tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. Kostja1 kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 11—12). Kostja1 jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostja1-le 7. mail 2007 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 13), milles informeeris kostja1 võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja1 ei kustutanud võlgnevust nõutud tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. 21. novembril 2006 saatis hageja kostja1-le tähitud kirjaga teatise (tl 14—15), milles palus tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse (78 626,04 krooni) hiljemalt teatises märgitud tähtpäevaks. Kostja1 ei ole seniajani võlgnevust tasunud. 4. veebruaril 2003 sõlmisid hageja ja E.K. käenduslepingu nr 2000233-KÄ (tl 16—17), mille alusel kostja2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostja1-ga lepingust tulenevate kostja1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. 21. novembril 2006 saatis hageja kostja2-le teatise (tl 18), milles informeeris teda kostja1 võlgnevusest ja palus kostja2-l kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Teatise sai kostja2 kätte 27. novembril 2006, kuid ei ole võlgnevust tasunud. 18. jaanuaril 2007 saatis hageja kostja2-le veel e-maili (tl 19), milles palus tasuda võlgnevus ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel on hageja sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtu poole. Kostja2 ei ole hagejaga ühendust võtnud. Hageja palub mõista R. OÜ-lt ja E.K. solidaarselt AS Hansa Liising Eesti kasuks välja 78 626,04 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad ei tunnistanud oma 26. märtsi 2007. a vastuses hagi ja palusid selle aegumise tõttu rahuldamata jätta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ütles kostja1-ga sõlmitud lepingu üles juba 7. mail 2003, seega oli hagiavalduse kohtule esitamise hetkeks aegumistähtaeg möödunud. Kostjad nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kostjad on taotlenud hagi suhtes aegumise kohaldamist. Hageja ütles kostja1-ga sõlmitud lepingu üles mais 2003. Lepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks kogu võlgnevus summas 78 626,04 krooni. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja kostjate vastu hagi esitama hiljemalt mais 2006, kuid hagi esitati alles jaanuaris 2007. Seega on nõue üldise aegumistähtaja järgi aegunud. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostjad rikkusid oma kohustusi tahtlikult. Hageja arvates puudus kostjatel juba alguses tegelik tahe asuda lepingut nõuetekohaselt täitma – juba esimese osamakse tasumisega on kostjad viivitanud ligi 1 kuu. Kostjad ei ole hageja nõuetele vastanud ega hagejaga läbirääkimistesse astunud. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

3 Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 tõlgendamisel on oluline lähtuda sellest, kas hageja on 3 aasta jooksul, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kostjat võlgnevusest teavitanud (suuliselt või kirjalikult) ning kas kostjad on hageja nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Hageja on seisukohal, et kostjad on võlasuhte täitmisel tegutsenud lepingulisest kohustusest kõrvale hoidmisega tahtlikult. Kostjad on seisukohal, et hageja väide rikkumise tahtlikkusest on täiesti tõendamata. Kostjad ei soovinud ega näinud ette õigusvastast tagajärge võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, vaid sattusid majanduslikesse raskustesse, mis ei võimaldanud oma võlakohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja ei ole püüdnudki kostjaga enne 3aastase aegumistähtaja lõppu ühendust võtta. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud hagiavaldust enne aegumistähtaja möödumist. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 2-06-28149 p-s 8 leidnud: /- - -/ TsÜS § 146 lg 4 sõnastus ei määratle tahtluse sisu tsiviilõigusliku nõude aegumise kontekstis. Apellandi väide, et ka aegumistähtaja arvestamisel tuleb tahtluse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist, sh § 104 lg 5, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. VÕS sätestab muuhulgas regulatsiooni kohustuse rikkumise kohta. Apellandi poolt märgitud § 104 lg 5 asub VÕS 5. peatüki 1. jaos, kus on sätestatud kohustuse rikkumise vabandatavus ja erinormina vastutus süü (sh tahtluse) puhul. Rikkumise vabandatavuse korral võib võlgnik täielikult vabaneda vastutusest ning VÕS § 104 sätestab vastutuse süü puhul, kui see tuleneb seadusest või lepingust. Samas TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning nõude aegumine ei vabasta põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vaide esitada. Kuna aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panema, siis on põhjendatud aegumise puhul tahtluse kitsam sisustamine. Ringkonnakohus leiab, et TsÜS § 146 lg 4 ei tulene tahtluse eeldust, seega peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Apellant on käesolevas asjas tuginenud väitele, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalist kohustust täitnud ning viidanud ka asjaolule, et hageja saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlateatise. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada TsÜS § 146 lg 4. Ringkonnakohus on siin selgitanud, et aegumise kohaldamisel tuleb tahtluse mõistet vaadelda kitsamalt kui VÕS § 104 lg-s 5 sätestatud. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-125-06 p-s 14 märkinud, et süü eeldusest hoolimata rasket hooletust ega tahtlust siiski ei eeldata – neid peab tõendama hageja. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud kostja tahtlust lepingu rikkumisel. Hageja väidetele tuginedes tuleks eeldada, et suvalise rahalise kohustuse täitmata jätmise puhul on kohe tegemist tahtliku rikkumisega. Selline seisukoht ei saa olla kooskõlas TsÜS § 146 lg 4 mõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad ei rikkunud oma kohustust tahtlikult TsÜS § 146 lg 4 mõttes ning seega on hageja nõuded aegunud. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.

4

Kohtunik