2-06-37279/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-37279 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi A. Z. hagi J. Z. vastu abielulahutuses ja elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja: A. Z., isikukood xxx, elukoht xxx Kostja: J. Z., isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg 12. november 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: A. .Z

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

A.Z. hagi rahuldada.

Lahutada abielu, mis on sõlmitud 24.12.1998.a

Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr 403, J.Z. ja A. Z. vahel. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

Mõista kostjalt Jevgeni Z. (isikukood XXX, elukoht XXX) välja hageja A. Z. (isikukood XXX, elukoht XXX) kasuks alates 06.12 2006.a. elatis poja E.Z., sünd. XXX ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni ja tütar J. Z., sünd. XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni kuni laste täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 16. novembril 2007.a kell 15.00 Narva kohtumaja

kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel registreeritud 24.12.1998. aastal. Kooselust on pooltel kaks last: poeg E., sündinud XXX ja tütar J., sünd XXX Kostja sõitis tööle Tallinnasse varsti peale tütre sündi ja pole enam kodus käinud ning abielusuhted lõppesid. Peale selle mängib kostja hasartmänge ja sellega seoses mängib kasiinos raha maha. Hageja tahab rajada uut perekonda, kuid ilma lahutuseta ei ole see võimalik. Samuti ei ole võimalik endise perekonna taastamine. Tütar ja poeg elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei osuta vabatahtlikult materiaalset toetust tütre ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse § 60 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (Perekonnaseadus § 61 lg 2). Ülaltoodust juhindudes palub hageja lahutada abielu kostjaga ning samuti palub hageja mõista kostjalt välja tema kasuks elatise poja E. ülalpidamiseks 1500 krooni ja tütre S. ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates hagiavalduse sisseandmisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kuna kostja elukoht pole hagejale teada, arvab hageja, et kohtul on TsMS § 317 lg 3 alusel õigus ja võimalus avalikult kättetoimetatava dokumendi (kohtukutse) väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kostja vastus

Kirjalikku vastust ei ole kostja kohtule esitanud.

Kohtuistungi käik

Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kohtukutse ja hagimaterjalid on 28.09.2007 toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mitteilmumise põhjusest ei teavitanud. Hageja esitas taotluse ja palus asi vaadata läbi ilma kostja kohalolekuta ning teha kohtuotsust. Hageja selgitas, et kostja ei ela aadressil XXX, kus ta on registreeritud. Sellel aadressil elab hageja koos lastega ja vanematega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Tollija Maksuameti andmetel ei tööta J. Z. alates aprillist 2002. Ida Politseiprefektuur teatas kohtule, et J. Z. tegelik viibimiskoht on teadmata. Narva kohtutäitur Andrei Krek teatas, et J. Z. ei tööta ja kohtutäituril puuduvad andmed tema elukoha kohta. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 4 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui puudub üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub abielu lahutada ja mõista kostjalt elatis summas kokku 3000 krooni kuus. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos jaanuarist 2002.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Kostja ei anna talle raha laste ülalpidamiseks. Abielu vabatahtlikust lahutamisest perekonnaseisuametis kostja keeldub.

Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud jaanuarist 2002.a. ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 06.12.2006 igale lapsele.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 06.12.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 410, 413 lg 4, 414 lg 1, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik