2-07-45280/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKeelduda R.M hagi J.M vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
Legislator headnote
AI generated2-07-45280/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2(2) Juhul kui küsimuse all on sundtäitmise menetluse korrektne kulgemine, on õige õiguskaitsevahend kaebus. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on täitemenetlust alustanud ebaõigesti täitemenetluse alustamiseks ettenähtud korda rikkudes, oleks tal tulnud kaevata kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 217 sätestatud korras, esitades kõigepealt kaebus täiturile endale ja vaidlustades täituri poolt kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse kaebuse esitamisega maakohtule (TMS § 218). Juhul kui kaebuse esitaja on mööda lasknud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja on kaebuse esitajal võimalik taotleda kohtutäiturilt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist vastavalt TMS § 217 lg 2.
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tsiviilasja number Viru Maakohus 2-07-45280 Määruse tegemise kuupäev ja koht
15. novembril 2007.a, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Tsiviilasi, hageja nõue R.M hagi J.M vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised Hageja: R.M /isikukood xxx, elukoht: xxx, xxx/ Kostja: J.M /isikukood xxx, elukoht: xxx, xxx/ Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
1. Keelduda R.M hagi J.M vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest.
2. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
KOHUS TUVASTAS:
25.07.2007.a tegi Viru Maakohus otsuse tsiviilasjas 2-07-10567 J.M hagis R.M vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtuotsus kuulus viivitamatult täitmisele. 26.10.2007.a esitas R.M hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
KOHUS LEIDIS: Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
Hageja on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Eelpooltoodud sättes nimetamata alused, mis võimaldavad niisuguse hagi esitada, peavad olema sättes nimetatud alustega võrreldavad. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud – näiteks, kui kohustus on täidetud või on nõue tasaarvestatud või kui võlgnik on kohustuse täitmisest vabastatud või on pooled sõlminud võla tasumise tähtaja pikendamise kokkuleppe või on täitmisnõue aegunud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja, J.M nõue oleks hageja poolt rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või pooled oleksid sõlminud võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamise osas kokkuleppe. Kohtuotsus, mis oli täitedokumendiks, oli kuulutatud viivitamatult täidetavaks. Hageja nõue põhineb asjaoludel, et ta täidab nõuet vabatahtlikult ja kavatseb võlgnevuse paari kuu pärast täielikult kustutada. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagile. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja kavatseb võlgnevuse paari kuu jooksul kustutada. Seega ei ole sundtäitmine välistatud ja täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue ei ole lõppenud või peatunud.
Tsiviilasi nr 2-07-45280
2(2) Juhul kui küsimuse all on sundtäitmise menetluse korrektne kulgemine, on õige õiguskaitsevahend kaebus. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on täitemenetlust alustanud ebaõigesti täitemenetluse alustamiseks ettenähtud korda rikkudes, oleks tal tulnud kaevata kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 217 sätestatud korras, esitades kõigepealt kaebus täiturile endale ja vaidlustades täituri poolt kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse kaebuse esitamisega maakohtule (TMS § 218). Juhul kui kaebuse esitaja on mööda lasknud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja on kaebuse esitajal võimalik taotleda kohtutäiturilt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist vastavalt TMS § 217 lg 2.
Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Sama paragrahvi lg
3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud ning sama paragrahvi lg 5 järgi riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 371 lg 2 p 2, lg 4, lg 5, lg 6 ja 463-466.
Tamara Šabarova Kohtunik