2-07-6680/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-6680

Tsiviilasi

JS hagi RS`i vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: JS(ik XXX, elukoht XXX)

Kostja: RS (ik XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 13.11.2007. a, hageja esindaja VK

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 17.02.2005. a otsusega RS`ilt tütre D S ülalpidamiseks

välja mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista RS`ilt JS kasuks igakuine elatis 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni

kuus tütre DS(ik XXX) ülalpidamiseks alates 02.03.2007. a kuni V K

täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX

4. Välja mõista RS`ilt riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või

arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu

nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise

korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

02.03.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu

17.02.2005. a otsusega välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt tütre

ülalpidamiseks igakuine elatis 3200 krooni. Tallinna Linnakohtu 17.02.2005. a otsusega

suurendati Tallinna Linnakohtu 28.05.1998. a otsusega välja mõistetud elatise suurust ning

mõisteti kostjalt välja tütre DS ülalpidamiseks igakuine elatis 1345 krooni kuus.

Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused suurenenud. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine

elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Hetkel kehtib kuupalga alammäär 3600 krooni ja seega ei tohi elatis

olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Tegelikult kulub poolte ühise tütre ülalpidamiseks 5537

krooni kuus, millest toidule ja hügieenitarvetele kulub 1677 krooni, toidule koolis ja teatris

„Junost“ kulub 750 krooni, kommunaalmaksetele ja elektrienergiale kulub 867 krooni,

koolitustasudele 120 krooni, teatrile „Junost“ 300 krooni, riietele ja jalatsitele 700 krooni,

kultuuriüritustele, puhkusele ja vabale ajale kulub 600 krooni, kodutelefonile 77 krooni,

mobiiltelefonile 150 krooni ja kuusõidupiletile 96 krooni, kooliraamatutele, vihikutele 200

krooni. Kuna elatise saamisel maksab hageja koheselt ka tulumaksu 22%, siis selle summa

võrra palub hageja elatist ka suurendada, nii et tütre ülalpidamiseks kostja poolt jääks

vähemalt 2500 krooni.

Tõendid: Tallinna Linnakohtu 17.02.2005. a otsus, lapse kulutused ühes kuus, arved,

ostutšekid.

Kostja seisukoht

23.08.2007. a toimunud kohtuistungil tunnistab kostja hagi osaliselt ja on nõus maksma tütre

ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kostja annab lapsele endale ka taskuraha.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletuse ning uurinud ja hinnanud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Tallinna Linnakohtu 17.02.2005. a otsusega

hageja kasuks tütre DS ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1345 krooni kuus ei ole piisav

16. aastase tütre ülalpidamiseks ning asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine

elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, s.o 1800 krooni.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse

huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused.

Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud DS igakuised kulutused

kommunaalmaksetele ja elektrienergiale 867 krooni, teater „Junost“ kuutasule 300 krooni,

telefonidele kokku 227 krooni, ühistranspordile 96 krooni, koolitarvetele 200 krooni.

Kohus ei nõustu inglise keelele kuluva 120 krooniga kuus, kuna Mustamäe Laste Loomingu

Maja arve on välja antud 11.09.2006. a, seega rohkem kui aasta tagasi. Nimetatud arve ei

tõenda, et DS osaleks käesoleval ajal inglise keel koolitusel. Samuti on tõendamata lapse

kulutused toidule koolis ja teatris „Junost“ 750 krooni. Kohus leiab, et kultuuriüritustele,

puhkusele ja vabale ajale ei kulu 600 krooni kuus ja vähendab nimetatud summat 400

kroonile kuus. Kohus vähendab ka toidule ja hügieenitarvetele kuluvat 1677 krooni 1200

kroonile. Kohus peab mõistlikuks kulutusteks riietele ja jalanõudele 700 krooni kuus. Seega

kulub lapse vajadusteks ühes kuus kokku 3990 krooni.

Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude

kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" (kättesaadav aadressil

www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf) kohaselt on välja arvutatud, et

terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 või üle selle on 3210 krooni.

Kohus arvestab asjaoludega, et uuring on aastast 2004. a ja vahepeal tõusnud elukallidusega.

Kohus peab mõistlikeks kulutusteks 16. aastase lapse ülalpidamiseks kuus 3990 krooni.

Kohus leiab, et nimetatud summaga on lapse vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist

last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt.

Seega oleks kummagi vanema kanda 1995 krooni.

Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit. Pooled kohtule

tõendeid sissetulekute kohta esitanud ei ole. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik,

kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse

kohaselt

tulumaksu.

Eeltoodust

tulenevalt

kuulub

kostjalt

DS

ülalpidamiseks

väljamõistmisele 2400 krooni hageja kasuks. Suurendatud elatis tuleb välja mõista alates

elatise suurendamise hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 02.03.2007.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1

kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 750 krooni.

Maie Seppo

kohtunik