Legislator Case Law & Legislation
2-07-38298/7 AI generated

2-07-38298/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-38298/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-07-38298/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
DNA profile analysis DNA swab collection prosecutorial DNA order claimant availability action to establish paternity proof of statelessness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2007, Rapla

Tsiviilasja number 2-07-38298

Tsiviilasi J Š hagi M R vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J Š ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x), kostja M R ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x)

Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2007

Resolutsioon Tuvastada, et S Š ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x) põlvneb M Rst.

Kanda S Š isana sünniakti M R ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxx, venelane, põhiharidus, transporditööline, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x).

Välja mõista M Rlt elatis 1800.- krooni alates 20.09.2007 J Š kasuks kuni tütre S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ning suurendada elatise määra vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt määratava palga alammäära tõstmisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Poolte kooselust sündis tütar S xx.xx.xxxx. Kooselu ajal andis kostja lapse ülalpidamiseks raha, kuid käesoleval ajal ei abista ta hagejat materiaalselt lapse

ülalpidamisel. Kostja on viimasel ajal seadnud kahtluse alla oma isaduse tütre suhtes ning keeldub lapsele elatist maksmast. Kostja väidete kohaselt nõustub ta elatist maksma, kui kohus tuvastab lapse põlvnemise temast. Kohtuväliselt ei ole kostja nõus pöörduma ekspertiisiasutusse probleemi lahendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et S Š põlvneb kostjast ning palub kostjalt välja mõista elatise 1800.- kr kuus lapse ülalpidamiseks ning suurendada elatise määra vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt määratava palga alammäära tõstmisel.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1 sätestab, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.

Sünnitunnistusega nr CL xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et S Š on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on J Š. Sünd on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx, kanne nr xxxx.

Kohtuistungil võttis kostja omaks, et S Š põlvneb temast. Kohtuistungil leidis tõendamist kostja omaksvõtuga, et kostja on S Š bioloogiline isa.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui lapse S isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1800.- kr kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. Perekonnaseadus sätestab, et üks vanem on kohustatud tasuma lapse ülalpidamiseks 1800.- kr. Seega ei pea hageja tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt Perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Kostja ei tõendanud

kohtuistungil, et tal puudub võimalus tasuda elatist lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Kohtuistungi toimumise ajal oli tal töösuhe OÜ-ga Doka Eesti.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: