2-07-13502/3 · 2-07-13502/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-13502 Tsiviilasi IK hagi AK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IK(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AK(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 5.11.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja IK RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AK`ilt IK kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus MK (ik XXX) ülalpidamiseks alates 09.04.2007. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX 3. AKpoolt pärast hagi kohtuse esitamisest tasutud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. 4. Välja mõista AKi`lt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXX Hansapangas, viitenumber XXXXning selgitusse märkides kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel XXX poeg MK. Kostja maksab hagejale tütre ülalpidamiseks liiga vähe elatist. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3300 krooni kuus. Hageja palub alates 01.11.2006. a kostjalt välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus. Tõendid: sünnitunnistus, palgatõend, üürileping. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja varaline seisund ei võimalda tal praegusel ajal maksta 2500 krooni elatist kuus. Kostja ülalpidamisel on teisest abielust XXX sündinud laps K K . Kostja igakuiseks sissetulekuks on töötasu umbes 4000 krooni. Kostjal puudub nii kinnis- kui ka vallasvara. Hagis märgitud elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks teisest abielust sündinud laps. Kostja võtab osa poja kasvatamisest ja ülalpidamisest, kulutades poja vajadustele keskmiselt 1500 krooni igakuiselt. Nimetatud summat on kostja valmis tasuma igakuiselt ka edaspidi kuni varalise seisundi paranemiseni. Kostja leiab, et hageja väidetavad igakuised kulutused poja ülalpidamiseks ei ole tõendatud. Tõendid: sünnitunnistus, palgatõend. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja annab poolte ühisele lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt. Kohtuistungil hageja antud seletuse kohaselt on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatist kokku 3950 krooni. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus nõustub hageja poolt välja toodud igakuuliste kulutustega summas 3300 krooni ja leiab, et nimetatud summaga on lapse vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades lapse vajadusi, asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele poja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2007.a. on 1800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu PkS § 61 lg 5. Kohus on seisukohal, et 1800 krooni elatise maksmisel poolte ühisele lapsele ei jää teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel alates elatishagi kohtusse esitamisest, sest kostja ei täida regulaarselt lapse ülalpidamiskohustust. Elatisraha maksmisel tuleb arvestada juba maksud elatisega.

Kohtukulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 16 200 krooni (9 x 1800 = 16 200). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 16 200 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik