2-06-17558/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetlustähtaja ennistamise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-06-17558 AS EMT versus Marko Soesoo Avalduse ese menetlustähtaja ennistamiseks ja menetluskude väljamõistmiseks Määruse tegemine kirjalikus menetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Avaldajana hageja AS EMT Avaldaja esindaja Marlen Šarton (Julianuse Inkasso Agentuur)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Jätta rahuldamata AS EMT avaldus menetluskulude kindlakstegemise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Saata määruse koopia avaldajale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud AS EMT-lt on 25. oktoobril 2007 saabunud kohtule avaldus menetlustähtaja ennistamiseks ja avaldus menetluskulude kindlakstegemiseks. AS EMT avaldused on tulenenud Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsusest (tagaseljaotsusest), millega kohus mõistis Marko Soesoolt 2 489.95 krooni AS EMT kasuks ning menetluskulude jaotusega jättis menetluskulud kostja Marko Soesoo kanda. Kohtuotsuse selgitavas osas on kohus selgitanud, et menetluskulude jaotuse alusel võib 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest esitada kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Kohtu 23. aprilli 2007 otsus jõustus peale menetlusosalistele kättetoimetamist 20. juunil 2007. AS EMT on põhistanud menetluskulude kindlakstegemise avalduse tähtaja ennistamist. Avalduses esitatud väidete kohaselt ei saanud hageja seaduses sätestatud menetlustähtaega

2 jälgida ja sellest kinni pidada mõjuvatel põhjustel: 1) menetluskulude rahalise arvestuse esitamine kohtuotsuses ning seetõttu väidetavalt polegi vajalik menetluskulude avalduse hilisem esitamine ning 2) hagejal polnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest. Hageja väitel on tema suhtes ebaõiglane ja menetlusseaduse mõttega vastuolus olukord, kus tal jääks hüvitamata tasutud riigilõiv 250 krooni ja kulutused õigusabile 700 krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 68 lg 1 kohaselt tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha ning avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (TsMS § 68 lg 2). Avaldaja on tähtaja möödalaskmisele mõjuva põhjusena esitanud menetlusseadustikust väära arusaama, mille kohaselt on võimalik menetluskulude rahaline arvestuse esitamine kohtuotsuses ja ei olegi vajadust menetluskulude hilisemat menetlust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning TsMS 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Need TsMS sätted kajastavad tsiviilmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetluskulude menetluses menetlusosaliste avalduste põhjal. Ka hagejale kättetoimetatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3.1 on selgitatud: TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Nähtuvalt tsiviiltoimikust on kohtuotsus edastatud 25. aprillil 2007 hagejale ja kostjale. Edastamise tulemusena on hageja selle ka kätte saanud. Kostjale on kohtuotsus edastatud veel 22. mail 2007 politsei kaudu ning peale otsuse kättetoimetamist nii hagejale kui ka kostjale on otsus jõustunud 20. juunil 2007 ning samal päeval jõustunud otsus arvutivõrgus avalikustatud. Avaldaja teine põhistus puudulikust informatsioonist otsuse jõustumisest ei vasta samuti TsMS-s sätestatule lahendite jõustumisest. TsMS 458 lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei ning TsMS § 462 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Nendest TsMS sätetest nähtub, et lahendi jõustumise fikseerib kohus vastavate eelduste korral, avalikustab arvutivõrgus ning menetlusosalisele edastatakse see menetlusosalise taotlusel. Kohtuotsuse jõustamine on olnud seaduslik ja vastavuses TsMS-s sätestatuga ning avaldaja väide ebapiisavast informatsioonist jõustumisest on asjakohatu. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid menetlustähtaja ennistamise ning avaldaja taotlus menetluskulude menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 68 lg 4 kohaselt võib menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Toomas Lillsaar

Kohtunik