Legislator Case Law & Legislation
3-07-2202/1 AI generated

3-07-2202/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-07-2202/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1.31.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtusse A.K.’i avaldus (kaebus), milles kinnipeetav kirjeldab kellegi S.’i tapmise (kuriteo) asjaolusid ning väidab, et tema ei ole S.´i tapnud. Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi. HKMS § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Eesti haldusmenetlusõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Legislator headnote

AI generated

3-07-2202/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Käesoleval juhul on Murru vangla kinnipeetav A.K. esitanud halduskohtule kriminaalasjas antavad selgitused. Kinnipeetav soovib, et halduskohus vaataks läbi tema kriminaalasja ja lahendaks tema probleemi, mis seisneb tunnistajate poolt antud ebaõigetes ütlustes. Kohtu hinnangul ei nõustu kinnipeetav esimese astme kohtuotsusega, mille alusel ta mõisteti süüdi S. nimelise isiku tapmises, seega puudutab kaebus otseselt kriminaalmenetlust. Kaebaja soovib anda täiendavaid selgitusi selleks, et tehtaks õiglane otsus (kriminaalasjas).

Keywords

AI generated
establishment of the facts default of appearance asylum-relevant grounds safety concerns examination and identification criteria statutory grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2202 Haldusasi A.K.’i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1.Tagastada kaebus A.K.’le läbivaatamatult HKMS § 11 lg 31 p 5 ja lg 4 alusel.

2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri koos kaebusega kinnipeetavale posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.31.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtusse A.K.’i avaldus (kaebus), milles kinnipeetav kirjeldab kellegi S.’i tapmise (kuriteo) asjaolusid ning väidab, et tema ei ole S.´i tapnud.

2. Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi. HKMS § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Eesti haldusmenetlusõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

3. Käesoleval juhul on Murru vangla kinnipeetav A.K. esitanud halduskohtule kriminaalasjas antavad selgitused. Kinnipeetav soovib, et halduskohus vaataks läbi tema kriminaalasja ja lahendaks tema probleemi, mis seisneb tunnistajate poolt antud ebaõigetes ütlustes. Kohtu hinnangul ei nõustu kinnipeetav esimese astme kohtuotsusega, mille alusel ta mõisteti süüdi S. nimelise isiku tapmises, seega puudutab kaebus otseselt kriminaalmenetlust. Kaebaja soovib anda täiendavaid selgitusi selleks, et tehtaks õiglane otsus (kriminaalasjas).

4. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 ja lg 4 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning halduskohtul puudub pädevus esitatud kaebuse lahendamiseks.

5. Tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 1 võib A.K. esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule esimese astme kohtuotsuse peale juhul, kui ta sellega ei nõustu.

Elle Kask Kohtunik