2-07-21425/3 · 2-07-21425/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-21425

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja asukoht: Tartu mnt 85, 15083 Tallinn Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 21425 Tsiviilasi NR hagi AI’i vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NR(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: AI (isikukood XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 29. oktoober 2007. a Istungil osalenud isikud hageja ja kostja

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AI’ilt (isikukood XXX) NR kasuks igakuine elatis lapse AIülalpidamiseks 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni alates 01.12.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX või elatise suuruse muutmiseni. 3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele osas, mille alusel on kostja AI kohustatud tasuma NR kasuks igakuiselt elatist alates 09.11.2007. a. Perioodi 01.12.2006. a kuni 09.11.2007. a eest tasumisele kuuluva elatise osas kuulub otsus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtukulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel 09. novembril 2007. a. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub välja mõista kostjalt elatise XXX sündinud tütre ülalpidamiseks, kuna kostja last vabatahtlikult ei toeta. Lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on 7 500 krooni. Hageja palub lisada

2-07-21425

2(3) väljamõistetavale elatisesummale tulumaksu ja mõista kostjalt välja elatis 6 100 krooni kuus (5000 krooni + 22% tulumaksu). Kohtuistungil vähendas hageja nõuet ja jäi palus mõista elatis välja igakuises summas 2 600 krooni alates detsembrist 2006. a.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja esitas hagile vastuväited, mille kohaselt ei ole ta tasunud elatist, kuna pooled leppisid oma suhteid katkestades kokku selles, et neil ei ole vastastiku nõudmisi. Kostja vaidlustas ka elatisenõude suuruse, kuna see on põhjendamatult suur. Lapse ülalpidamiseks vajaminev summa saaks olla umbes 5 250 krooni, kummagi vanema osa sellest moodustaks umbes 2 600 krooni. Kostjal ei ole võimalik sellises suuruses elatist maksta kuna tal on ka teine laps ja ülalpidamist vajav abikaasa. Kostja palub kohaldada perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 4, on nõus maksma elatist summas 1 200 krooni. Kohtuistungi avaldas kostja valmisolekut tasuda elatist summas 1 000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja ei ole täitnud XXX sündinud tütar A ülalpidamiskohustust. Samuti puudub poolte vahel vaidlus lapse ülalpidamiskulude suuruse üle, nimelt on hageja nõustunud kostja käsitlusega lapse ülalpidamiskulude suurusest, milleks on ca 5 150 krooni. Poolte vahel on vaidlus üksnes asjaolu üle, kas on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine igakuises summas 2 600 krooni. Kostja vastuväited hageja nõutud elatise suurusele tuginevad asjaoludele, et tema sissetulek ei võimalda tütar At üleval hageja nõutud ulatuses ning sellise nõude rahuldamisel jääb võrreldes tütrega halvemasse olukorda kostja poeg, samuti peab kostja ülal pidama oma töötut abikaasat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski PKS § 61 lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla PKS § 61 lg 4 sätestatud minimaalmäära. Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks

2-07-21425

3(3) tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega tütre ülalpidamiskohustust hageja nõutud ulatuses. Seoses kostja väidetega oma abikaasa ülalpidamiskohustuse kohta leiab kohus, et kostja soov pidada ülal abikaasat ei või mõjutada alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust. PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud pidama ülal teist abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes juhul kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega tuleb kostjal eelistada laste ülalpidamist abikaasa ülalpidamisele ning tal lasub abikaasa ülalpidamise kohustus üksnes juhul kui see on võimalik pärast laste ülalpidamiskohustuse kohast täitmist, kostja väited tema alla kolme aastast last kasvatava abikaasa ülalpidamise kohta ei oma asjas tähtsust. Kohus ei loe abikaasa ülalpidamist ka PKS § 61 lg 4 sätestatud muuks oluliseks põhjuseks, mis võiks tingida elatise vähendamist alla seadusega tagatud minimaalmäära. Siiski leiab kohus, et elatis tuleb mõista kostjalt välja väiksemas ulatuses kui hageja poolt nõutu ning seda arvestades kostja teise lapse põhjendatud huvisid. Asjas on tõendatud, et kostjal lasub ka XXX sündinud poeg N ülalpidamiskohustus. Arvestades vanema võrdseid kohustusi mõlema lapse ees ning kostja sissetuleku suurust võib kostja poja varaline seisund osutuda hetkel halvemaks kui tütre seisund. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ulatuses 2 300 krooni, mis sisaldab ka elatisest tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kohus leiab, et elatis summas 2 300 krooni on piisav rahuldamaks 6-aastase tütre põhjendatud vajadusi. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada PKS § 61 lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud elatisenõude 06.06.2007. a ning soovinud elatise väljamõistmist alates 2006. a detsembrikuust. PKS § 61 lg 4 sätestatud aluste esinemist perioodil 2006. a detsember kuni hagiavalduse esitamine asjas tuvastatud ei ole. Seega tuleb elatis välja mõista alates 01.12.2006. a. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks alates kohtuotsuse kuulutamisest 12.11.2007. a tasumisele kuuluva elatise osas. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti, Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Raivo Einula kohtunik