2-07-26114/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 26114 Tsiviilasi Siiri Sassi hagi Marko Männametsa vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja MM(isikukood XXX, elukoht XX) Kostja lepinguline esindaja JR Kohtuistungi toimumise aeg

30. oktoober 2007 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista MM elatis 2 900 (kaks tuhat üheksasada) krooni kuus SS kasuks poja MAM (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.07.2007.a kuni MAM täisealiseks saamiseni XXX kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 96,7% ulatuses Marko Männametsa kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. SS esitas 17.07.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MM vastu lapsele elatise saamiseks. MM esitas vastuväite elatise nõudele.

SS esitas 29.08.2007 asja menetlemise jätkamiseks hagi MM vastu lapsele elatise saamiseks.

Hageja ja kostja kooselust sündis XXX poeg MAM. Poolte kooselu lõppes ja laps jäi elama hageja juurde. Kostja lubas, et hakkab hagejale maksma lapse ülalpidamiseks raha vabatahtlikult, aga tegelikkuses laekus esimene makse alles 2006.a. suvel ja ka pärast seda on hageja pidanud korduvalt kostjale tema kohustust meelde tuletama ja ülalpidamise kättesaamine on nõudnud hagejalt aega ja närve. Käesoleva aasta suvel saatis kostja hagejale sõnumi, et ta mingi aeg enam lapse ülalpidamiseks vahendeid ei anna. Hageja on üritanud kostjaga ühendust saada, aga kostja ei võta telefoni vastu ja keeldub suhtlemast. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusrahana 3 000 krooni alates 1. juuli 2007.a. kuni MAMa täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Kuna hageja peab sellelt summalt tasuma ka tulumaksu 660 krooni, jääks lapse ülalpidamiseks reaalset raha 2 340 krooni. Elatise suuruse määramiseks on vajalik võtta arvesse lapse vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu.

Hageja väiteil on lapse vajadused käesoleval ajal keskmiselt 5 800 krooni kuus: söök 2 500 krooni; riided ja jalanõud 500 krooni; kommunaalmaksed 1000 krooni; last arendavad tegevused 500 krooni; last arendavad asjad, raamatud 500 krooni; ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed 300 krooni; lasteaiamaks (lisandub septembrist) 500 krooni. Hageja töötas kuni lapse sündimiseni XXX ilukeskuses kosmeetikuna. Käesoleval ajal on ta veel lapsehoolduspuhkusel. Kostja töötab AS-is . Hageja tugineb perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 1, 2.

2. Hageja esitas 22.10.2007 arvamuse kostja vastusele.

Kuna kostja heidab hagejale ette, et ühtegi tõendit kulutuste reaalsuse kohta esitatud ei ole, esitab hageja kohtule kõik tšekid, arved, kviitungid, mille alusel on tasutud lapse vajaduste eest ühe jooksva kuu jooksul. Elukallidus on alates hagiavalduse esitamisest tõusnud ja summasid kokku liites ilmnes, et kulutused lapsele olid veelgi suuremad, kui hagiavalduse esitamise ajal. Septembris 2007.a. kulus lapse MAMa vajadusteks kokku 9 389 krooni. Selline summa osutus hagejal võimalikuks kanda seetõttu, et hageja vanemad aitasid hagejat lapse ülalpidamisel. Teatud kulutusi ei pea igas kuus tegema, näiteks jope ja kombinesoon ostetakse aastas korra, seetõttu riietele ja jalanõudele igas kuus niipalju kui septembris, ei kulu. DVD mängijat samuti igas kuus ei osteta. Samas näiteks kommunaalmaksed on talvekuudel suuremad kui septembris, sest lisandub tasu kütte eest. Samuti võib talvekuudel kuluda vitamiinidele ja ravimitele rohkem kui septembris, sest haigusi põevad lapsed põhiliselt talvekuudel.

Hageja leiab, et kulutused lapsele on keskmiselt 8 000 krooni kuus. Kulud jagunevad: söök

2 500 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, kommunaalmaksed 1 000 krooni, last arendavad tegevused, asjad, raamatud 1 300 krooni, ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed 300 krooni, lasteaiamaks 500 krooni, lapse kindlustus 300 krooni, transpordikulud 400 krooni, aastas kord tehtavad kulutused jagatud 12-ga (DVD mängija, turvaiste, voodipesu, lastetoa mööbel, jalgratas jms) 700 krooni.

Väär on kostja väide, et ta tasub 2 000 krooni kuus hageja arvelduskontole vabatahtlikult. Käesoleva aasta suvel saatis kostja hagejale sõnumi, mida hageja tõlgendas nii, et mingi aeg kostja enam ülalpidamiseks vahendeid ei anna. Juulis 2007.a. ei maksnudki kostja hagejale midagi. Hageja üritas kostjaga ühendust saada, aga kostja ei võtnud telefoni vastu ja keeldus suhtlemast. Peale seda, kui hageja andis elatise nõude kohtusse, on kostja mingis osas ülalpidamise maksmise kohustust hakanud uuesti täitma, aga hageja soovib saada kindlustunnet, et ta saaks elatise kätte igas kuus ja ilma kostjale sellekohaseid meeldetuletusi saatmata. Kostja on maksnud augustis 1500 krooni, septembris 1800 krooni ja oktoobris 1800 krooni, seega kokku 5100 krooni. Hageja on nõus, et see summa elatise võlgnevuse summast, mis 31. oktoobriks oleks 12 000 krooni, maha arvestada, seega oleks elatise võlgnevus 1.novembri 2007.a. seisuga 6900 krooni.

Väär on kostja väide, et ta osaleb lapse kasvatamisel ja kohtub regulaarselt lapsega. Kostja on kohtunud lapsega augustis 3 tundi ja septembris 2 tundi. Mingeid takistusi lapsega kohtumiseks kostjale tehtud ei ole.

Asjakohatu ja naeruväärne on kostja viide sellele, et hageja on saanud vanemapalka. Vanemapalka sai hageja kuni jaanuarini 2006.a. ja niikaua kui hageja ja kostja koos elasid, kulus see muuhulgas kogu pere ülalpidamiseks.

Kostja viitab vastuses ka sellele, et laps käib lasteaias ja hagejal ei ole takistust tööle asuda. Laps hakkas käima lasteaias alles käesoleva aasta sügisest ja esimesed kuud ta harjub lasteaiaga, on seal osalise ajaga ja kui hageja on kindel, et last võib lasteaeda jätta terveks tööpäevaks, siis asub ta tööle.

Asjakohatu on kostja viide statistikaameti poolt 2007.a. I kvartali keskmisele brutopalgale. Kostja töötab AS-is ja tema viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud keskmine töötasu oli

34 730 krooni. Kostjal ei ole teisi isikuid, keda üleval pidada ja kostja konto väljavõttest Hansapangas nähtubki, et kostja kulutab saadud palga suures osas enda isiklikeks vajadusteks kuulsate kaubamärkide toodangut ostes. Konto väljavõttest nähtub näiteks, et 10.09.2006.a. on XXX kaupluses kulutatud 1095 krooni, 23.11.2006.a. on XXX kaupluses kulutatud 1995 krooni, 24.11.2006.a. on XXX kaupluses kulutatud 1395 krooni, 21.01.2007.a. on XXX kulutatud 3591.35 krooni. Kostja armastab väljas süüa, kusjuures söögija joogiarved ületavad tihti 200 krooni päeva kohta, näiteks 26.11.2006.a. on XXX kulutatud 885 krooni, samal päeval XXX 915 krooni ja samal päeval Grill + 339 krooni, samal päeval XXX 657 krooni; 07.01.2007.a. on kulutatud Seegi XXX 1260 krooni. Need on ainult üksikud näited kostja poolt raha kulutamise viisidest.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väiteil on nõutava elatise suurus põhjendamata ega arvesta lapse vanuse ning reaalsete vajadustega. Hageja ei ole väidetavaid kulutusi tõendanud. Tegemist ei ole erivajadustega lapsega. Kostja väiteil tasus ta hagejale elatist perioodil november 2005 kuni juuli 2006 sularahas keskmiselt 2 000 krooni kuus, mille kohta puuduvad tõendid. Ajavahemikul juuli 2006 kuni september 2007 on kostja kandnud hagejale panga ülekandega keskmiselt 1 913 krooni. Kostja kinnitab, et ta tasub vabatahtlikult hagejale elatist ka edaspidi 2 000 krooni kuus. Hageja on kostjaga suheldes ebasõbralik. Hageja on mitmel korral raskendanud kostjal lapsega suhtlemist. Kostja on ostnud lapsele mänguasju, kingitusi sünnipäevaks, jõuluks. Lapsega kohtumised on nõudnud kostjalt kulutusi (mängutoad, basseinis käimised, lapse toitlustamine, loomaaias käimine). Kostja ostis lapsele sünnipäevaks voodi hinnaga 1 368 krooni ja kattis väljaspool kodu korraldatud sünnipäeva kulud 1 050 krooni. Kostja on huvitatud lapse kasvatamisest osavõtmisest. Kostja viitab ka sellele, et laps käib lasteaias ja hagejal ei ole takistust tööle asuda.

Hageja poolt välja toodud kulud lapsele kuus ei vasta tegelikkusele. Hageja on välja toonud, et lapsele kulub kuus toiduks 2 500 krooni ja 2007.a. septembris 4 770,67 krooni. Tõendina on hageja esitanud erinevaid tšekke, millest suur osa pärineb Lasnamäe toidukauplustest ajavahemikus 18-19.00. Jääb selgusetuks, kuidas on põhjendatud asjaolu, et XXX elav hageja külastab regulaarselt hoopis teises linnas asuvat toidukauplust. Kostja väiteil käib laps lasteaias kuna hageja on ise esitanud kohtule lasteaiamaksu 06.09.2007.a arve nr 24496 millelt nähtub selgelt, et toiduraha on perioodi eest 01-30 september 2007.a. 20 päeva eest

360 krooni. Seega tagatakse lapsele lasteaias 20 päeval kuus toitlustamine. Samuti on ülepaisutatud kulutused toidule, mis ei ole vastavuses lapse vanuse ja vajadustega: hageja on

10 päeva jooksul (periood 01.09.2007-10.09.2007.a.) ostnud lihatooteid kokku 10 kilo ja 337 grammi, see teeb keskmiseks koguseks üle ühe kilo päevas. On äärmiselt raske uskuda, et alla kolmeaastane laps oleks võimeline tarbima sellises koguses lihatooteid. Samuti torkab tšekkide puhul silma terve rida tooteid, mis ei ole niivõrd väikesele lapsele kindlasti mitte vajalikud ning kasulikud – nii näiteks on 20.09.2007.a. ostetud 4 pakki peekonilõike, 05.09.2007.a. on ostetud toodet Vürtz-Snack, mis kujutab endast tugevalt vürtsitatud rasvast lihatoodet jne. Sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a. tellitud uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on noorema koolieeliku toidukulutused on üle kahe korra väiksemad täiskasvanu omadest. Seega kui isegi eeldada, et hageja poolt esitatud tšekid kajastavad tema enda ja ta lapse kulutusi toidule ühes kalendrikuus, võiks väikelapse arvele sellest kanda maksimaalselt 1/3, mis teeks 2007.a. septembri näite kohaselt 1 590 krooni, millest poole tasumist võiks nõuda kostjalt ehk 795 krooni. Seda arvutust toetab ka Sotsiaalministeeriumi kodulehel asuv (http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0039) Lapse ülalpidamise kulude tabel 2004-2006.a. kohta, mille kohaselt on terve linnalapse puhul üldse kõik ülalpidamiskulud kokku 1 875 krooni, millest toidukulud moodustavad 570 krooni. Hageja toob oma hagiavalduses välja, et kommunaalkulud on kuus 1000 krooni, millest poole peaks tasuma kostja. Samas on hageja ainsa tõendina esitanud kommunaalkulude arvemakseteatise nr. 70 329, millest nähtub, et hagejale kuuluva, XXX asuva korteri kulud olid augustis 2007.a. 1 664,70 krooni, millest suurema osa – 957,34 krooni moodustas elamute remondifondi makse. Muid tõendeid kommunaalkulude kohta esitatud ei ole. Võib nõustuda, et teatud osas (näiteks vesi ja kanalisatsioon, prügi, vee soojendamine) on tõepoolest tegu kuludega, mille tekkimises on oma osa ka hageja ja kostja ühisel lapsel. Kindlasti aga ei saa nõustuda, et kostjal oleks kohustus hüvitada ka hagejale kuuluva kinnisvara parendusteks minevad kulud (remondifond), samuti ei sõltu küttearve, majandamiskulu, hooldusfond, raamatupidamisteenus ja üldvee kulu elanike arvust korteris, mille tõttu oleks selliste kulude sissenõudmine kostjalt põhjendamatu.

Kohtu põhjendused 4.Kohtuistungil jäid hageja ja esindaja nõude juurde. Kostja esindaja nõustus tasuma elatist

2 000 krooni kuus.

5. MAMa (sünd 14.01.2005) sünnitunnistusest nähtuvalt on MM ja SS tema vanemad (t lk 21).

6. Vaidlus on poolte vahel lapsele elatise suuruse tasumise üle.

7. AS-i 14.09.2007 kirjaga on tõendatud, et perioodil september 2006 kuni august 2007 on kostja keskmine netokuupalk 21 849 krooni (t lk 28). Asjakohane on hageja seisukoht, et kostja viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud keskmine brutotöötasu oli 34 730 krooni. Küll aga on kostja netokuutöötasu 26 825 krooni perioodil märts – august 2007.

Kostja arvelduskonto väljavõttega Hansapangas perioodil 01.01.2006 – 30.01.2007 on tuvastatud, et kostja on tasunud hagejale juulis 2006 – 2 000 krooni, augustis 2006 – 2 400 krooni, septembris 2006 – 2 200 krooni, oktoobris 2006 – 2 200 krooni, novembris 2006 –

2 200 krooni, detsembris 2006 – 2 200 krooni ja lapse sünnipäevaks 1 050 krooni, jaanuaris

2007 – 2 200 krooni, lapse voodi ost – 1 368 krooni (t lk 34- 47). Kostja arvelduskonto väljavõttega Sampo Pangas perioodil veebruar 2007 – juuni 2007 on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt 2 000 krooni, augustis 2007 – 1 500 krooni ja septembris 2007 –

1 800 krooni (t lk 48). Lapsele kulutuste arvestuse ja tšekkidega septembris 2007 on leidnud kinnitust, et hageja kulutas toidukaupade ostuks 2 385, 34 krooni, riiete ja jalanõude ostuks 1 589,05 krooni, telefoni, interneti ja kommunaalmakseteks 994,47 krooni, last arendava tegevuse tarvis 1 271 krooni, ravimite ja hügieenitarvete ostuks 205,30 krooni, lasteaiamaksuks 485 krooni, lapse kindlustuseks 300 krooni, transpordikuludeks 377,40 krooni ja muud kulud (lapse pildid, turvaiste, voodipesukomplekt, DVD mängija) (t lk 58- 97).

Ainetu on kostja arusaam, et lapsele kulub põhjendamatult palju liha ja laps käib lasteaias, kus teda toitlustatakse ja asjaolu, et hageja ostab toiduained Lasnamäelt, olgugi et elab Sakus. Hageja seisukohtadele, et laps ei tarbi eriti lasteaiatoitu, hageja vanemad elavad Lasnamäel, hageja veel ei tööta, hageja vanemad toetavad suurel määral hageja last, hageja ema krediitkaardiga on ostetud toitu, suur tugev poiss nõuab lihatoite, hageja lisab makaronidele peekonit, kostja vastuväiteid ei esitanud. Asjakohane on hageja positsioon, et kommunaalmaksed on talvekuudel suuremad kui septembris, sest lisandub tasu kütte eest. Samuti võib talvekuudel kuluda vitamiinidele ja ravimitele rohkem kui septembris, sest haigusi põevad lapsed põhiliselt talvekuudel. Väär on kostja seisukoht, et ta ei pea hüvitama elamu remondifondi makseid kuna laps elab Sakus Tallinna mnt 19-4 asuvas elamus (t lk 77). Meelevaldne on kostja seisukoht, et lapsele kütte kulutusi peaks hageja niikuinii kandma kuna kulutused eluasemele on vajalikud, sest eluasemeta ei oleks lapsele tagatud elu säilimine. Neidki kulutusi peavad kandma mõlemad vanemad. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et laps käib lasteaias ja hagejal ei ole takistust tööle asuda. Hageja väitele, et laps hakkas käima lasteaias alles käesoleva aasta sügisest ja esimesed kuud ta harjub lasteaiaga, on seal osalise ajaga ja kui hageja on kindel, et last võib lasteaeda jätta terveks tööpäevaks, siis asub ta tööle, kostja vastuväiteid ei esitanud.

8. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1- 57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

9. Iseenesest on õige kostja viide Sotsiaalministeeriumi 2004. aastal valminud uurimusele lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-7 eluaastat läheb maksma 1 875 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab PKS § 52 lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Hageja väitele, et kostja suhtles septembris 2007 kaks tundi, kostja vastuväiteid ei esitanud.

10. PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Kohus määrab elatise suuruseks 2 900 krooni, arvestades kostja netokuupalka. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt 96,7% ulatuses.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna otsus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis menetluskulud tuleb jätta 96,7% ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik