2-07-9083/18 · 2-07-9083/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a. Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a.

Legislator headnote

AI generated

2-07-9083/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

07.11.2007 a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-9083

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi R K ’i ja U L ’i

vastu võlgnevuse 9 538 krooni ja 06 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel A M , isikukood xxxx.

Kostjad: R K , isikukood xxxx, elukoht registris xxxx

U L , isikukood xxxxx, elukoht xxxx

Eelistungi toimumise aeg

Istungil osales

07.11.2007.a.

hageja esindaja

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi R

K ’i ja U

’i ja U

’i ja U L ’i vastu võlgnevuse 9 538 krooni ja 06 senti

i vastu võlgnevuse 9 538 krooni ja 06 senti

nõudes

nõudes osaliselt

osaliselt

osaliselt tagaseljaotsusega.

tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt R K ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

ja

ja U L

L

L ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx)

Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüü

Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu

tli 23, Tartu

linn 51006) kasuks ja võlgnevuse katteks

linn 51006) kasuks ja võlgnevuse katteks 8 538

8 538

8 538 (k

(k

(kaheksa

aheksa

aheksa tuhat

tuhat

tuhat viis

viis

viissada

sada

kolm

olm

olmkümmend kaheksa) krooni

kümmend kaheksa) krooni

kümmend kaheksa) krooni.

Välja mõista

Välja mõista R K

K

K ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks

(reg.kood 10183757) kasuks ja viivise katte

ja viivise katte

ja viivise katteks

ks

ks alates 13

alates 13

alates 13.0

.0

.03.2007.a.

.2007.a.

.2007.a. kuni tagastamata

kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

viivis

viivis 29

29.03% tagastamata krediidisummalt

3% tagastamata krediidisummalt

aastas.

Jätta kõik menetluskulud kostja R

Jätta kõik menetluskulud kostja R K

K

K ’i kanda. Määrata hageja menetluskuluks

’i kanda. Määrata hageja menetluskuluks

kokku

kokku 645

45 ( ( ( (kuus

kuus

kuussada

sada

sada neli

neli

nelikümmend

kümmend

kümmend viis

viis

viis) ) ) ) krooni ja mõista see summa välja

krooni ja mõista see summa välja

krooni ja mõista see summa välja R

R

R K

K

K ’ilt

’ilt

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) kasuks ja

Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) kasuks ja

menetluskulude katteks.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a.

otsus

otsuse täitmiseks kohtu deposiidist täituri a/arvele nr. 10010124144013 SEB Eesti

e täitmiseks kohtu deposiidist täituri a/arvele nr. 10010124144013 SEB Eesti

Ühispangas 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni ja tagastada Balti

Investeeringute Grupi Pank AS a/arvele 1120092793

Investeeringute Grupi Pank AS a/arvele 1120092793 AS Hansapangas

AS Hansapangas

AS Hansapangas 295 (kakssada

295 (kakssada

üheksakümmend viis) krooni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ).

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

Ko

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

stja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib es

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

itada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolel

riigilõivule poolelt hagihinnalt.

t hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja

I. Asjaolud ja hageja nõue.

nõue.

Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja R K ’i vahel on 09.056.2005.a.

sõlmitud tarbijakrediidilepingu, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale

7 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 29,03%

krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja

hagejale tasuma intressi 4 063 krooni ja 37 senti. Hageja ja kostja U.L sõlmisid samal

päeval käenduslepingu, millega käendaja võttis hageja ees endale vastutuse hageja ja

põhivõlgnik R K ’i vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle lisadest tulenevate

nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest.

Käenduslepingu maksimummääraks on 18 069 krooni ja tähtajaks 01.06.2009.a.

Kostja R.K rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed, talle saadetud

meeldetuletustest hoolimata, tasumata. Hageja saatis kostjatele meeldetuletuse ja

17.02.2006.a. lepingu ülesütlemishoiatuse koos palvega likvideerida võlgnevus kahe

nädala jooksul. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt

välja mõista 9 538 krooni ja 06 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 5

417 krooni ja 33 senti, intress 882 krooni ja 94 senti, leppetrahv 1 083 krooni ja 47

senti, viivis 1 562 krooni ja 13 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 80 krooni ning

kahjuhüvitis 512 krooni ja 19 senti. Hageja selgitab, et nõude alusena tuleb lähtuda

võlaõigusseaduse sättesit, millest VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud

kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi

nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS

§ 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga

on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka

sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele

muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128

sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline

kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse

kaotamises.

VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele

kostjalt alates 13.03.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis

29.03% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle

tingimused, maksegraafik, käendusleping, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused,

riigilõivu tasumise maksekorraldused, hinnakiri.

II.

II. II. Asja kohtulik menetlus

Asja kohtulik menetlus

Asja kohtulik menetlus.

Kohus 20.03.2007.a. võttis asja menetlusse ja korduvalt saatis kostjatele

allkirja vastu hagimaterjali kostjate elu- ja asukoha aadressidel ning kohustas

kostjaid kohtule kirjalikult vastama.

Kostja R.K ei ole kohtule kirjalikku vastust saatnud, kuigi hagimaterjal on

talle 31.05.2007.a. kohtutäituri vahendusel üle antud. Kostja U.L on hagimaterjali ja

kohtukutse kätte saanud 16.07.2007.a. ning 25.09.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus

vastuses selgitab, et pärast paberite vormistamist teatas R.K talle, et ta laenu ei

saanud. Kostja U.L ise on pikemaajaliselt haige ja saab ravi, mistõttu kohtusse

ilmumine on raskendatud.

07.11.2007.a. eelistungile kostjad ei ilmunud, kuigi kohtukutsed on kätte

saadud. Mõlemat kostjat on hoiatatud, et kohus võib teha asjas tagaseljaotsuse, kui

kohalolev hageja seda nõuab. Hageja esindaja eelistungil palub asjas teha

tagaseljaotsus ja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse katteks 8 538 krooni

ja 06 senti, kuna kostja R.K on asja kohtuliku menetluse kestel laenu katteks

tasunud 1 000 krooni, mis on arvestatud põhivõla katteks. Hageja esindaja palub välja

mõista ka hageja menetluskulud.

III.

III. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1

kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid

on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.

l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt

hageja poolt hagis märgitud asjaoludel solidaarselt kostjate vastu summas 8 538

krooni ja 06 senti, millest tagastamata krediidisumma katteks 4 417 krooni ja 33

senti, intress 882 krooni ja 94 senti, viivis 1 562 krooni ja 13 senti, leppetrahv 1 083

krooni ja 47 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 80 krooni ja kahjuhüvitis 512

krooni ja 19 senti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt

kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses,

kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist

Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele alates 13.03.2007.a. kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,03% tagastamata

krediidisummalt aastas.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu kokku 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 165 lg. 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad

nad menetluskulude eest võrdselt, kui kohus ei määra teisiti.

Kohus leidis, et menetluskulud tervikuna ja täiendavalt väljamõistetav viivis

tuleb jätta kostja R K ’i kanda, kes krediidisaajana ei ole oma lepingujärgseid

kohustusi täitnud ning on kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud, millega on

põhjustanud hageja kohtusse pöördumise ja käendaja tarbetu kohtuskäimise. Kostja

R.K pole kohtule kirjaliku vastust saatnud, oma elukoha muutustest ei ole kohut

teavitanud ega ka korduvalt kohtusse ilmunud.

Kohtudokumendid on kostja R.K ’ile kätte toimetatud kohtutäituri kaudu.

Kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a. otsuse kohaselt kuulub täituritasu hüvitamisele

koos käibemaksuga summas 295 krooni, kuna KTS § 2527 lg. 1 kohaselt on

menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 250 krooni. Hageja on 11.05.2007.a.

tsiviilasjas nr. 2-07-9083 kohtu deposiiti viitenumbriga 3100057484 täituritasu katteks

arvelt 1120092793 tasunud 590 krooni, millest 295 krooni on TsMS §-s 144 p. 5

sätestatud kohtuvälise kuluna põhjendatud kostja R.K ilt hageja kasuks välja mõista.

Ülejäänud summa 295 krooni kuulub hagejale tagastamisele, kuna teisele kostjale U.L

’ile jäid kohtudokumendid kohtutäituri vahendusel üle andmata.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 145, 402

sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 144, § 162, § 165, § 173, § 367, § 407, § 415, §

441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2008.a

08.jaanuaril 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-07-9083/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text