2-07-31857/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetluskulud jätta LP kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Legislator headnote
AI generated2-07-31857/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Asjaolud GAS esitas 30.08.2007 hagi LP vastu 180 000,00 krooni saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-31857 Tsiviilasi GAS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi LP(P , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 180 000,00 krooni saamiseks RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista LP 180 000,00 krooni GAS-i kasuks.
3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta LP kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Asjaolud GAS esitas 30.08.2007 hagi LP vastu 180 000,00 krooni saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
Kostja võttis kohtule 10.10.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele hageja nõude õigeks.
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Poolte vahel 21.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 96 595,38 krooni, intress summas 15 969,61 krooni, viivised summas 22 491,52 krooni, leppetrahv summas 19 979,08 krooni ja kahjuhüvitis summas 24 964,41 krooni, kokkusummas 180 000,00 krooni. Kostja on hagi õigeks võtnud.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 180 000,00 krooni.
Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Meelis Eerik Kohtunik