Legislator Case Law & Legislation
2-07-39274/8 AI generated

2-07-39274/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-07-39274/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J G ja J G abielust on 04. märtsil 1998.a. sündinud tütar Diana ja poeg Dmitri. Hageja esitas 24. septembril 2007.a. kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on lapsed hageja ülalpidamisel ning kostja maksab igakuiselt lastele kokku 800 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha laste ülalpidamiseks summas 3 600 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-07-39274/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Keywords

AI generated
living expenses child protection costs reduction of child maintenance childcare allowance cost of living adjustment maintenance obligation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. J G hagi rahuldada.

1. Välja mõista J G `lt J G kasuks elatis poja D G (sündinud 07.03.1998.a.) ja D G (sündinud 07.03.1998.a.) ülalpidamiseks alates 24.09.2007.a. kuni poja D Gorelov`i ja tütre D G täisealisuseni, s.o. 07. märtsini 2016.a., igakuiselt summas 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

2. Otsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada J G poolt elatisena makstud summasid.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikust teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuasja number 2-07-39274 Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J G hagi J G vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

01. november 2007.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J G (IK xxx, elukoht: xxx)

J G (IK xxx, elukoht: xxx)

ASJAOLUD

1. J G ja J G abielust on 04. märtsil 1998.a. sündinud tütar Diana ja poeg Dmitri.

2. Hageja esitas 24. septembril 2007.a. kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on lapsed hageja ülalpidamisel ning kostja maksab igakuiselt lastele kokku 800 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha laste ülalpidamiseks summas 3 600 krooni.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja oma vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja iga kuu laste ülalpidamiseks andnud 800 krooni. Kostja materiaalne olukord ei võimalda suuremas summas elatist maksta. Kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 800 krooni, seega 1 600 krooni kokku. Kostja tasub korteri eest, kus hageja elab, võlgnevust, mis moodustab 15 000 krooni.

KOHTUISTUNG

4. Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja jäi kohtule esitatud kirjaliku vastuse juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele..

6. Kohus on tuvastanud, et J G ja J G abielust on 04. märtsil 1998.a. sündinud kaksikud: poeg Dmitri ja tütar Diana. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas.

7. Kostja uuesti abiellunud ei ole ning rohkem alaealisi lapsi tema ülalpidamisel ei ole.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

9. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 on Riigikohus leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.

10. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni.

11. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

12. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ida-Viru Keskhaigla /tl. 13/ kohaselt on kostja töötasu suurus 6 500 krooni kuus. Kohtule esitatud pangaväljavõtte kohaselt /tl. 14-15/ on kostja tasunud elatiseks 2 400 krooni.

13. Elatise tasumisest vabanemiseks seaduses ettenähtud miinimummääras peab kostja tõendama, et esineb mõni PKS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohtu sellised asjaolusid käesolevas asjas tuvastanud ei ole.

14. Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

15. Kohus möönab, et kostjale võib tunduda peale ülalpidamiskohustuse täitmist allesjääv summa ebapiisavana, kuid kostja on terve isik, kes on võimeline leidma endale kõrgemalt tasustavamat tööd. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega leiab kohus, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis vastavalt seadusega kehtestatud miinimummäärale.

16. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja poolt tasutud elatiseks 2 400 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

17. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; §

632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

18. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisest.

Viktor Brügel Kohtunik