2-07-2067/18 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-07-2067

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-07-2067

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2007, Tallinn

Tsiviilasi

M. K-K. hagi R. K vastu

abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.04.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse R.K apellatsioonkaebus liik

Kohtuistungi toimumise aeg 23.10.2007

Menetlusosalised ja nende

Hageja M. K-K;

esindajad

Kostja R.K; esindaja adv. Enno Heringson

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 30.04.2007 otsus tühistada osaliselt, menetluskulu jaotuse osas ja

teha selles osas uus otsus.

Jätta poolte menetluskulu nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse

otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Poolte abielu registreeriti xx. augustil xxxxx. Poolte kooselust on sündinud

xx.xx.xxxx poeg S. K.

12.01.2007 esitatud hagis palus hageja poolte abielu lahutada ja välja mõista lapse jaoks

elatis 1800 kr. kuus. Hageja põhjenduste kohaselt oli ta 2006.a. lõpus sunnitud kodust

lahkuma ja asuma elama vanemate juurde, kuna kostja kasutas tema suhtes korduvalt

vägivalda.

Vastuses hagiavaldusele vaidles kostja vastu lapse ülalpidamisnõudele. Aeg-ajalt elab laps

kostja juures, mistõttu väide, et laps on hageja kasvatamisel ja ülalpidamisel, on vale.

Maakohtu otsus

30.04.2007.a otsusega Pärnu Maakohus otsustas poolte abielu lahutada ja välja mõista

kostjalt elatis 1800 kr. kuus. Otsuse põhjenduste kohaselt on leidnud tõendamist, et poolte

abielu jätkamine on muutunud võimatuks, nende abielulised suhted on lõppenud 2006.

aastal. Kumbki pooltest ei soovi abielu jätkata.

Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on poolte kooselust sündinud üks laps. Laps elab ema

juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises regulaarselt ei osale.

Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja võtab arvesse, et elatise minimaalmäär

tagab lapse minimaalsed vajadused ja ei saa olla ülemäära suur. Samuti võtab kohus

arvesse seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt ka

tulumaksu.

Kostja on küll väitnud, et osaleb lapse kasvatamisel, kuid nõustus kohustusega tasuda

elatist minimaalmääras.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

Apellant palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja nõude lapse

ülalpidamiseks igakuise elatusraha 1800 krooni väljamõistmiseks ning jättis kohtukulud

kostja kanda. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Vastavalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kaevatavas

kohtuotsuses on mitmeid ebatäpsusi ning jääb mõistmatuks, millistele tõenditele tuginedes

on kohus vastavad asjaolud tuvastanud. Apellant ei ole enda meelest ka toimunud

kohtuistungil hagi rahuldamisega sellisel kujul nõustunud. Apellant rõhutab, et ebaõiged

on väited, nagu oleks laps üksnes hageja ülalpidamisel.

Apellant ei vaidlusta käesoleval hetkel Pärnu Maakohtu otsust, millega lahutati poolte

abielu, kuid kaevatavast otsusest nähtub, nagu oleks abielu lõppemise põhjuseks apellandi

vägivaldsus. Vastavalt TsMS § 442 lg 7 peab kohus otsuse kirjeldavas osas esile tooma

esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Sama

paragrahvi lõige 8 kohustab kõiki tõendeid analüüsima, mida Pärnu Maakohus ei ole

teinud kahjustades nii kostja huve ja reputatsiooni.

Pärnu Maakohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ja seega oluliselt rikkunud seadust

menetluskulude jätmisel vaid apellandi kanda. Kohus on lähtunud aga TsMS § 162 lg 1

sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellant märgib, et oli nõus lahutama abielu ka perekonnaseisuasutuses. Samuti on

varasemalt puudunud poolte vahel vaidlus lapse ülalpidamise andmise üle, kui vastustaja

oleks vastava sooviga apellandi poole pöördunud. Seega on hagi esitamine põhjendamatu.

2(3)

Eelöeldut arvestades ja lähtudes TsMS § 200 lg 3 esinevad alused kogu kohtukulu

jätmiseks vastustaja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium märgib, et kuigi apellatsioonkaebuses puudutatakse maakohtu otsuse

kirjeldava osa sõnastust, ei ole kaebuses taotletud maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

Seega on kaebuses toodud otsuse kriitika hageja poolt toodud poolte lahkumineku

põhjenduse kirjeldamise kohta asjakohatu ja arusaamatu.

Maakohus on abielu lahutamise põhjenduseks märkinud vaid seda, et poolte kooselu on

purunenud ja mõlemad pooled soovivad abielu lahutamist.

Mis puutub elatise väljamõistmisse, siis pooled elavad lahus ja Kaarma vallavalitsuse

tõendi kohaselt elab poolt poeg S hageja juures. Kostja väide, nagu elaks poeg ka tema

juures (vaheldumisi ja võrdsel määral ema juures elamisega), ei ole millegagi tõendatud,

samuti kui see, et kostja võtab osa poja ülalpidamisest. Seega vastab maakohtu otsus

elatise väljamõistmise osas PKS § 61 lg.l sätetele ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

TsMS § 164 lg.l kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud

ise. Sellest tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ebaõige ja poolte

menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus

rahuldada.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

3(3)