2-07-30492/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-30492

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-30492 Tsiviilasi E O hagi K O vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E O ( ); Kostja K O ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja K Olt (O) hageja E O kasuks elatusraha alates elatishagi esitamisest s.o 17.08.2007.a. poeg M O ( ülalpidamiseks 2196 krooni kuus kuni lapse M O täisealiseks saamiseni a., kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis maksta E O arvelduskontole .

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kostja K O peab hagiavalduselt tasuma riigile proportsionaalselt väljamõistetud elatise suurusele riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päE jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

2-07-30492

2(3)

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 17.08.2007.a. esitas hageja E O kohtule hagi K O vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja E O kostjalt K Olt elatise lapse M O (sünd. ülalpidamiseks 1800 krooni väljamõistmist (s.o miinimumsummas) ja ta soovib elatisele lisada ka tulumaksu. Hageja märgib hagis lapse vajadustele kuluvaks summaks 2500 krooni (sh kulutused toidule 500 kr, koolikohustuste täitmisele 500 kr, riided ja jalanõud 1500 kr). Kostja ei maksa alimente ja ei tööta. Hageja töötab koristajana, kus tema töötasu on 4100 krooni. Elatise palub hageja välja mõista alates hagiavalduse esitamisest s.o alates 17.08.2007.a. ja palub selle kanda hageja arveldusarvele nr. . Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 10-11, 12/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 27.09.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 10-11/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks emale 28.09.2007.a. /t.l. 12/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Riigile tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

2-07-30492

3(3) Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetlE kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest on hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud.

Reena Undrest kohtunik