2-07-34544/4 · 2-07-34544/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ).

Legislator headnote

AI generated

2-07-34544/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ).

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

06.november 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-07-34544

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A V e vastu 110 648

krooni ja 69 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel jurist Terje Tuuga, isikukood xxxx.

Kostja: A V , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Eelistungi toimumise aeg

eelmenetluses 06.11.2007.a.

Res

Resolutsioon:

olutsioon:

Rahuldada

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi A V ’e’e’e’e

vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista A V

V

V ’elt

’elt

’elt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood

AS (reg.kood

10183757

10183757) kasuks ja võlgnevuse ka

kasuks ja võlgnevuse ka

kasuks ja võlgnevuse katteks

tteks

tteks 110 648

110 648

110 648 (

(

(ükssada

ükssada

ükssada kümme

kümme

kümme tuhat kuus

tuhat kuus

tuhat kuussada

sada

neli

nelikümmend kaheksa) krooni.

kümmend kaheksa) krooni.

Välja mõista

Välja mõista A V

V

V ’elt

’elt

’elt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS (reg.kood

AS (reg.kood

10183757

10183757) kasuks

kasuks

kasuks alates 07.09.2007.a. viivis 64.23% tagastamata krediidisu

alates 07.09.2007.a. viivis 64.23% tagastamata krediidisu

alates 07.09.2007.a. viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt aastas.

mmalt aastas.

Jätta kõik

Jätta kõik menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja m

kostja kanda. Määrata hageja m

kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv

enetluskuluks tasutud riigilõiv

summas

summas 4 260 ( ( ( (neli

neli

neli tuhat k

tuhat k

tuhat kaks

aks

akssada k

sada k

sada kuuskümmend

uuskümmend

uuskümmend) krooni

) krooni

) krooni ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja A V

V

’elt

’elt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Gr

Gr

Grupi Pank

upi Pank

upi Pank AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757

AS (reg.kood 10183757) ka

) ka

) kasuks ja

suks ja

menetluskulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ).

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksu

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

l, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaots

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

use tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg

lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Poolte vahel on 02.02.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0700105/45sp, mille

põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Summast peeti hageja

poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 800 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi

64,23% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale

tasuma intressi 8 305 krooni ja 75 senti. Leping lopes 02.04.2007.a. Kostja rikkus lepingut ja

jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 05.04.2007.a. saatis hageja kostjale nõudekirja

võlgnevuse 88 405 krooni ja 75 senti tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja selgitab,

et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei

ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma

kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu

üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1

järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS

§ 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette

nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt

intressi. Lepingus on sätestatud intressimääraks 64.23%. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 07.09.2007.a. kuni põhinõude

täieliku tasumiseni välja mõista viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista 110 648 krooni ja 69 senti, millest tasumata

krediidisumma 80 000 krooni, intress 8305 krooni ja 75 senti, viivis 22 242 krooni ja 94 senti,

võla sissenõudmisega seotud kulud 100 krooni.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafik, hinnakiri, meeldetuletus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

II. M

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

aakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 11.09.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha järgi ning

kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali

kättetoimetamisest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus 02.10.2007.a.

saatis hagimaterjali kostjale uuesti kordniku kaasabil. Kostja on 12.10.2007.a. hagimaterjali

vastu võtnud. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva

hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostja kohtule vastanud ei ole.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja

mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole

viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks

sissenõutavale viivisele kostjalt alates 07.09.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja

mõista viivis 64.23% tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 4 260 krooni, mis tuleb

kostjalt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning

juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p.

2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2008.a

25. veebruaril 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-07-34544/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text