3-07-1797/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1797 Haldusasi A.A.´i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks kaebuse esitaja 12.07.2007.a. taotluse uueks läbivaatamiseks. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja teha Tallinna Vanglale ettekirjutus kaebuse esitaja 12.07.2007.a. taotluse uueks läbivaatamiseks.

2. Mõista välja Tallinna Vanglalt 80 EEK A.A.´i kasuks, so kaebaja tasutud riigilõiv. Tallinna Vanglal kanda üle 80 EEK kaebaja isikukontole kohtuotsuse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

13.09.2007.a. esitas A.A. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles selgitab, et Tallinna Vangla keeldus oma 26.07.2007.a. vastusega nr 1-13/16889-1 kaebajale lubamast kambrisse isikliku mängukonsooli Sony Playstation 2. Kaebaja taotles nimetatud vastuse õigusvastaseks tunnistamist ja Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist tagada isikliku mängukonsooli Sony Playstation 2 kasutamine kambris.

14.09.2007.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja selgitas, et kaebajal oleks otstarbekam esitada nõue kohustada Tallinna Vanglat kaebuse esitaja taotluse uueks läbivaatamiseks, kuna kohtul puudub pädevus teha vangla eest kaalutlusotsuseid.

20.09.2007.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et nõustub kohtuga ning esitab kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks kaebuse esitaja 12.07.2007.a. taotluse uueks läbivaatamiseks. A.A. nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

21.09.2007.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

19.10.2007.a. esitas vastustaja oma seisukohad ning märkis, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

22.10.2007.a. määrusega määras kohus lahendada asi kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevaks 07.11.2007.a.

KAEBAJA SEISUKOHAD

Kohustamisnõude Tallinna Vanglat vastu 12.07.2007.a. esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks esitab ta alljärgnevatel põhjustel.

21.03.2007.a. saabus kaebaja karistuse edasiseks kandmiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja koheselt paigutati tema isiklikud elektriseadmed kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Ta palus lubada kambrisse isikliku mängukonsooli Sony Playstation 2, millele Tallinna Vangla vastas kirjaga 26.07.2007.a. nr 1-13/16889-1 eitavalt. Eitava vastusega ta ei nõustunud, mistõttu pöördus vaidega Justiitsministeeriumisse, kuid sai samuti negatiivse lahendi 22.08.2007.a. kirjaga nr 4-1-08/7209.

Vangla tegevus on õigusvastane ja ta ei nõustu Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi selgitustega. Põhjused, et Sony Playstation 2 on võimalik kasutada infovahetajana ja et seade ei ole hädavajalik vaba aja veetmise ese, ei ole õiguspärased.

Teoreetiliselt on võimalik Sony Playstation 2-ga minna internetti ja kasutada seadet infovahetajana, kuid nagu Tallinna Vangla saatekirjas kaebaja vaidele (14.08.2007.a. nr 1- 13/17781-1) märkis, on selleks vajalikud: a) modemi olemasolu; b) mobiiltelefon ja spetsiaalne kaabel; c) võimalus telefoniliini kasutamiseks. Kuna ta viibib lukustatud kambris, ei ole tal võimalik eelloetletud vahendite kasutamine. Isegi kui ta suudaks vastavad seadmed muretseda, ei saaks ta neid ühildada enda Sony Playstation 2-ga, kuna viimane on kleebistatud ja seda ei ole võimalik avada. Vangla võib teostada pidevalt pistelist kontrolli, kas kleebiseid on rikutud ja rikkumise korral seadme ära võtta või tühistada kasutusloa.

Sony Playstation 2 on temal juba 4 aastat ja kunagi ei ole esinenud pretensioone selle kasutamise osas. Viibides eelnevalt Tallinna Vanglas 2004-2005.a. oli lubatud antud seadme kasutamine kambris. Kaebaja kasutas seadet ja soetas läbi vangla poe CD-plaate ning seadme kasutamise kestel ei olnud ühtegi etteheidet õiguste kuritarvitamise suhtes.

Seadme kasutamine ei ole hädavajalik vaba aja veetmiseks, vaid oma taotlustes märkis, et selle abil soovib ta kuulata religioosseid ja psühholoogilisi loenguid. Ta kuulas neid loenguid pidevalt ja soetas vastavad CD läbi vangla poe, samuti tõi CD-plaate kaebaja ema.

Vangla saatekirjas vaidele ei ole õige vangla märge, et kaebajal on laos ainult 1 CD religioosse temaatikaga. Isiklike asjade kontrollimisel laos 03.09.2007.a. leidis tõendamist, et kaebajal on laos 17 CD-plaati, mis puudutab religioosset teemat. Kui kohus peab vajalikuks, siis ta saab need plaadid nõuda välja asitõenditeks kohtuistungil.

Tallinna Vangla on ise lubanud eelnevalt kasutada seadet ja soetada CD-plaate, kuid nüüd ilma igasuguse põhjuseta keelab seadme kasutuse, kuigi kaebajal ei ole rikkumisi (viimati oli rikkumine 2004.a.). Jääb arusaamatuks, miks lubati seadet kasutada 4 aasta vältel ja mingeid pretensioone ei olnud, kuid nüüd ei lubata seda põhjendusel, et see ei ole hädavajalik vaba aja veetmise vahend ja seade on sidepidamise vahend ning infovahetaja.

Vastustaja väidab, et seade ei ole hädavajalik vaba aja veetmiseks, kuna selleks on teisi võimalusi – kasutada raamatukogu, vaadata televiisorit, osaleda sotsiaalprogrammides ning vestelda kaplaniga. Tegelikult ei võimaldata mitte mingisugust osalemist sotsiaalprogrammides ja sooviavaldustele vestelda psühholoogiga, ei reageerita. Vangla kaplan on kahjuks teist usku. Kaebaja CD-l olev muusika ja loengud on induismi suunitlusega. Kaebaja palub arvestada ka seda, et ta kannab eluaegset vangistust ja viibib üksinda kambris.

A.A. arvestada järgnevate asjaoludega: 1) kaebaja ei oma võimalust kasutada Sony Playstation 2 infovahetajana; 2) ta vajab seadet vabaaja sisustamiseks ja usuliseks arenguks ja kasvuks; 3) Sony Playstation 2 juba 4 aastat ja üheski vanglas ei ole esinenud pretensioone seadme kasutamisega (k.a. Tallinna Vanglas aastatel 2004-2005).

28.09.2007.a. kohtule esitatud täiendavates seisukohtades märgib, et asjas ei ole võimalik kompromissi sõlmimine või asja lõpetamine muul alusel määrusega. Peale Sony Playstation 2 ja televiisori ei ole tema kasutada ühtegi muud elektroonika seadet ja kehtiva Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alusel ei ole enam kuidagi võimalik (ei vangla poest ega vabadusest) soetada endale elektroonika seadmeid. Sony Playstation 2 kasutas ta eriotstarbeliselt: 1) vaatas seadme abil videofilme; 2) mängis mänge; 3) kuulas muusikat; 4) kuulas religioonialaseid loenguid ning õppeprogramme.

29.10.2007.a. esitas kaebaja kohtule kaebuse täpsustuse ja oma seisukohad vastustaja seisukohtadele. Vastustaja on oma vastuses märkinud, et kuna Sony Playstation 2 võib kasutada info vastuvõtjana ja sellega võib infot edastada, kasutades selleks teatud lisaseadmeid, siis on see keelatud ese VSKE § 64 p 10 mõistes. Kaebaja leiab, et vastustaja väide on ebatõene. Nimelt võib kohus teha Tallinna Vanglale järelepärimise ja veenduda, et kinnipeetavate kasutuses on Tallinna Vanglas mitu Sony Playstation 2. Samuti on neid kasutuses teistes vanglates. Tema kasutas Sony Playstation 2 kambris 4 aastat (kaasa arvatud Tallinna Vanglas aastatel 2004- 2005) ja pretensioone ei olnud. Vastustaja poolt nimetatud lisaseadmete (ADSL modemi; mobiiltelefoni; telefoniliini) soetamine ning ühendamine Sony Playstation 2-ga on ebareaalne.

Vastustaja märgib, et kaebaja võib oma religioosseid vajadusi rahuldada ka ilma Sony Playstation 2, kuna vanglas töötab kaplan ning et kaebajal on vaid üks usulise teemaga CD plaat. Kaebaja ei nõustu kummagi väitega, kuna vangla kaplan on kristlikku usku, kuid kaebaja on induismi usku. Ta soovis Sony Playstation 2 mitte ainult religiooni alaste loengute kuulamiseks, vaid lootis antud seadme abil kuulata muusikat ja õppeprogramme ja vaadata filme, kuna tal ei ole teisi elektroonikaseadmeid.

Vajadusel võib kohus välja kutsuda ja üle kuulata vangla isiklike asjade lao töötaja või kaebaja kontaktisiku, kes tõendavad, et temal on isiklike asjade laos mitte 1 CD plaat religiooni alaste loengutega, vaid 17 CD plaati. Nendel plaatidel on spetsiaalsed religioossed ja psühholoogia-alased loengud, mis on talletatud sinna pressitud formaati kasutades ja igal plaadil on 15-20 tundi loenguid. Plaadid on edastatud temale vanemate poolt 2004-2005 aastatel ja selleks oli tollase vangla direktori Hr. T.Malva luba (direktori otsus, mille kohaselt plaadid olid vajalikud vaba aja veetmise esemed). Kogu selle aja jooksul, mis kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas (21.03.2007.a. kuni tänaseni), ei ole Tallinna Vangla võimaldanud osaleda mitte üheski sotsiaalprogrammis ega osa saada ühestki kultuuriüritusest. Samuti ei võimaldata tegelda eneseharimisega ja arendamisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

12.07.2007.a. esitas A.A. Tallinna Vanglale taotluse, et ta soovib saada laost mängukonsooli Sony Playstation 2. Tallinna Vangla 26.07.2007.a. vastusega nr 1-13/16889-1 keeldus Sony Playstation 2 kambrisse lubamisest VSKE § 641 p 10 ning Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 alusel põhjusel, et seda on võimalik kasutada infovahetajana. Tallinna Vangla on seisukohal, et mängukonsool ei ole vaba aja veetmiseks tingimata hädavajalik asi. Kaebaja ei nõustunud Tallinna Vangla taotluse rahuldamisest keeldumisega ning pöördus vaidega Justiitsministeeriumi poole, millele vastati 22.08.2007.a. kirjaga nr 4-1-08/7209. Ka ministeeriumi otsus toetas vangla otsustust.

VSKE § 641 p 10 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Antud juhul on tegemist elektroonilise vahendiga, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, mis on kinnipeetavatele keelatud. Sony Playstation 2 võimaldab mängida mänge, esitada DVD ja CD plaate, mängida võrgus teiste PLS2 kasutajatega, suhelda võrgus ning kasutada internetti. Sony Playstation 2 abil on võimalik luua internetiühendus, kasutades selleks järgmiseid võimalusi: 1) kasutades ADSL modemit; 2) kasutades mobiiltelefoni modemina; 3) kasutades telefoniliini. Seega on tegu seadmega, mis on oma olemuselt sidepidamisvahend.

VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema määratud isiku loal isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Antud juhul on tegemist vahendiga, mille vangla tingimustes kasutamine oleks vastuolus eelnimetatud VSKE § 641 p 10.

Kaebaja väidab, et vajab mängukonsooli Playstation 2 vaba aja sisustamiseks ja usuliseks arenguks ning kasvuks. Taotlusest selgub, et ta soovib Playstation 2 abil kuulata erinevaid õppeprogramme ning usulisi loenguid. Õppimiseks ja usuliste vajaduste rahuldamiseks on vangla ette näinud mitmesuguseid erinevaid võimalusi, seega ei ole Playstation 2 kasutamise loa andmata jätmisega takistatud kaebuse esitaja usuliste vajaduste rahuldamist ega enese arendamist. Õppida ning silmaringi laiendada on võimalik ka Tallinna Vangla raamatukogust raamatute ning õpikute laenutamisega või televisioonisaadete jälgimisega. Kinnipeetav väidab, et soovib Playstation 2 ka selleks, et kuulata usuteemalisi CD, kuid isiklike asjade hulgas on laos vaid üks CD- plaat, mis võib sisaldada usuteemalisi loenguid. Ülejäänud plaadid on mängude või muusikaga. Tallinna Vanglas on kinnipeetavatel võimalus kohtuda kaplaniga, lugeda usualast kirjandust, samuti hoida kambris mõistlikus koguses religioosset sümboolikat. Tallinna Vangla ei pea käesolevas olukorras kaebaja taotluse rahuldamist õiguspäraseks.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas A.A. Tallinna Vanglale 12.07.07.a. taotluse, kuna soovis laost saada televisioonimängu Sony Playstation 2. Tallinna Vangla keeldus oma 26.07.2007.a. vastusega nr 1-13/16889-1 lubamast kambrisse A.A.ile kuuluvat isiklikku mängukonsooli Sony Playstation 2 viidates VSKE § 641 kehtestatud piirangule. Vangla leiab, et viidatud õigusnormi lg 1 p 10 kohaselt on vanglas keelatud esemeteks mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Vastustaja märkis, et Sony Playstation 2 on võimalik kasutada infovahetajana. Samas tõi vastustaja välja asjaolu, et mängukonsool ei ole hädavajalik vaba aja veetmise vahend, kuna vanglas on olemas raamatukogu, kasutada saab televiisorit ja kaebajal on võimalus osa võtta erinevatest sotsiaalprogrammidest.

2. VangS § 31 lg 2 tulenevalt vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VSKE § 641 ei ole sätestatud otseselt piirangut mängukonsooli omamisele. Ka Tallinna Vangla Kodukorrast (Kodukord) ei tulene mängukonsooli lubamiseks piiranguid.

VangS § 31 lg 2 sätestatud esemete lubamise või selleks loa andmisest keeldumise konkreetseid aluseid seadus ega seadusest alamalseisvad õigusaktid ei sätesta. Seega on sellise loa andmine või sellest keeldumine vangla direktori kaalutlusotsus ja vangla direktoril on õigus igal konkreetsel juhul, arvestades kõiki olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, teha taotluse suhtes vastav otsus.

HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

3. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-02 rõhutatakse, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Kuna VangS § 11 lg 1 tulenevalt kohaldatakse VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi, laienevad ülaltoodud HMS nõuded ka esitatud taotluse läbivaatamise tulemusena vastuvõetud otsusele.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on direktor põhjendanud keeldumist esiteks sellega, et Sony Playstation 2 on võimalik kasutada infovahetajana, mistõttu vastavalt VSKE § 641 lg 1 p 10 on tegemist keelatud esemega. Teiseks tõi direktor välja asjaolu, et mängukonsool ei ole hädavajalik vaba aja veetmise vahend, kuna selleks on olemas raamatukogu, televiisor ja võimalus osa võtta erinevatest sotsiaalprogrammidest. Kohus leiab, et eeltoodu kinnitab, et direktor ei ole absoluutselt veendunud, kas seadus keelab asja kasutamise või mitte, vastupidiselt puuduks vajadus asuda kaaluma, kas kaebaja vajab asja kambris ning kas kinnipeetaval on piisavalt võimalusi veeta vaba aega muul viisil ning arendada end teistsugustel tingimustel. Seega tuleb nõustuda, et keelduva vastuse viited ja põhjused ei võimalda üheselt mõista keeldumise põhjuseid ja kaalutlusi. Osaliselt on keelduva vastuse põhistusi täiendanud ja täpsustanud justiitsministeerium, kuid kuna kaebaja taotles direktori otsuse kontrollimist, siis on kaebuse esemeks vangla keelduv otsustus ja mitte ministeeriumi vastus. Kohus möönab, et motivatsiooni põhjalikkuse nõue on sõltuvuses sellest, kui ulatuslik on diskretsiooniruum ja kui keeruline on õiguslik ning faktiline olukord, on kaebaja taotlusele antud keeldumise põhjendus ilmselgelt ebapiisav ning kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas keeldumisel on lähtutud tegelikust olukorrast ning kõigist asjakohastest kaalutlustest.

4. Vaidlustatud otsuse kohaselt keeldumise esimeseks põhjuseks on märgitud asjaolu, et tegemist on keelatud esemega VSKE § 641 lg 1 p 10 mõttes, kuna Sony Playstation 2 on võimalik kasutada infovahetajana. Vastustaja ei ole lahti seletanud, kas konkreetselt kaebaja seadet on võimalik kasutada infovahetajana. Vastustaja on alles oma kohtukaebusele esitatud selgitustes märkinud, et Sony Playstation 2 võimaldab mängida mänge, esitada DVD ja CD plaate, mängida võrgus teiste PLS2 kasutajatega, suhelda võrgus ning kasutada internetti. Sony Playstation 2 abil on võimalik luua internetiühendus, kasutades selleks järgmiseid võimalusi: 1) kasutades ADSL modemit; 2) kasutades mobiiltelefoni modemina; 3) kasutades telefoniliini. Samas ei ole vastustaja märkinud, et kaebaja omaks mõnda lisaseadet, mille abil oleks võimalik muuta konkreetne mängukonsool infovahetamist võimaldavaks seadmeks. Kohtule saadetud vastus ja muud materjalid kinnitavad, et kaebaja väitele, et A.A. oleks varasemalt kuritarvitanud oma võimalust kasutada Sony Playstation 2 ja kasutanud seda infovahetajana, vastustaja vastu ei vaidle. Seega saab kohus järeldada, et A.A. ei ole kuritarvitanud vanglas kehtivat korda, kui ta kasutas pikaajaliselt märgitud seadet.

Ühtlasi saab sellest järeldada, et vastustaja ei ole seostanud kaebaja poolt seadme kasutamist ohuga infovahetuse võimalusele, vaid on seda ohtu pidanud üldjuhul võimalikuks. Käesoleval juhul ei saa kohus olla veendunud, et vangla direktor on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt, kuna otsuses viidatakse ainult sellele, et Sony Playstation 2 on põhimõtteliselt võimalik kasutada infovahetajana, kuid on jäetud märkimata või arvestamata, missugustel asjaoludel see on võimalik ja miks see on võimalik kaebaja valduses olevate vahenditega.

Kohus on eelnevalt märkinud, et A.A. viibib vanglas pideva järelevalve all ning ei ole asja kasutamisel senimaani õigusi kuritarvitanud. Vanglas on tekkinud probleemid küll mobiiltelefonide levimisega ning vanglad said abivahendid, millega on võimalik mobiiltelefonide tõhus avastamine. Mobiiltelefonide olemasolu iseenesest ei garanteeri veel seadme kasutusele võttu nii, et järgneks eeskirjade rikkumine. Seda kohtu seisukohta kinnitab muuhulgas Justiitsministeeriumi vaideotsuses (tlk 7) olev arvamus. Nimelt märgitakse seal, et Tallinna Vangla seisukohaga, et sidepidamise võimalus koos modemi, mobiiltelefoni või telefoniliiniga muudab seadme olemuselt sidepidamisvahendiks, võib nõustuda tinglikult.

Veel märgitakse, et seadme kasutamine sidepidamisvahendina on võimalik juhul, kui muretsetakse lisaks vastavad seadmed. Ehkki ministeeriumi esindaja lisab, et seade lisafunktsioonidena võimaldab sidepidamist ja võib kasvada selle kasutusse andmisel julgeolekurisk ja selle tõttu on põhjendatud vangla viited seadme võimalikule kuritarvitamisele, leiab käesolevat kaebust lahendav kohus, et ministeeriumi vastus ei ole kohtule tervikuna siduv. Kohus leiab, et lahendamist vajab küsimus, kas seadus keelab kaebaja poolt soetatud seadme kasutamise või mitte.

Kohus järeldab, et kättesaadavatel andmetel ei ole Sony Playstation 2 toodetud otseselt sidepidamisvahendiks, vaid tema funktsioonid on piiratud ning selleks, et teda saaks kasutada sidepidamiseks, vajab kinnipeetava rida lisaseadmeid. Ministeeriumi lahendist nähtuvalt vajab kaebaja selleks modemit, mobiiltelefoni koos spetsiaalse kaabliga ja võimalust ühendada seade telefoniliini. Kui suur tõenäosus on kinnipeetaval hankida neid lisaseadmeid või kasutada olemasolevat vangla telefoniliini kinnipidamise tingimustes, kaebajale ja kohtule esitatud vastusest ei nähtu.

Ilmselgelt juhul, kui vanglal oleks esitada andmeid, mis kinnitavad, et praktikas vaatamata Tallinna vangla jõupingutustele levivad ja hangitakse need lisaseadmed, millest tulenevalt tekib võimalus kasutada seadet sidepidamisvahendina, saaks kohus teha kindlalt järeldused, et seadmest tuleneb võimalik oht ja et see oht on reaalne. Kohus leiab, et VSKE täpsustamisel ei peetud eesmärgiks keelata kinnipeetavate kasutuses senimaani kõik kasutuses olevad elektri ja tehnikavahendid, mida saab põhimõtteliselt ümber kohandada erinevate raskesti kättesaadavate abivahendite abil.

Seega leiab kohus, et juhul, kui seadusandja soovinuks keelata kõik mängukonsoolid, oleks ta nende massilise kasutamise tõttu siiski seaduses üheselt selgelt ka esile toonud. Vastusest ei selgu, et haldus oleks end sidunud Tallinna Vanglas ühtse halduspraktikaga ja arvates VSKE muutmisest hakanud keelama kõigile kinnipeetavatele väljastatud mängukonsoolide kasutamist. Kaebaja märkis oma kaebuses, et tema teada ei ole kõigile kinnipeetavatele nende seadmete kasutamine keelatud. Vastustaja selles osas oma vastuses mingeid seisukohti ei võta, millest kohus järeldab, et vangla halduspraktikas ei ole hakatud keelama või tühistama lubasid, mis on antud välja seadme kasutamiseks.

Üldjuhul on lubamatu lahendada samaaegselt erinevalt mitut ühesugust juhtumit. Ka märgitud asjaolu kinnitab lisaks, et kui vangla peaks ise õigusnormi sedavõrd imperatiivseks, et tekiks kohustus keelata mängukonsoolide kasutamine kambrites, siis oleks vastustaja ka viidanud, et ta on arvates VSKE kehtestatud loendist keelanud kõigile kinnipeetavatele nende asjade kasutamise ega väljasta neid ühelegi kinnipeetavale ja tühistab varasemad load. Kohtul selliseid andmeid ei ole ja vastupidiselt nähtub, et nii vangla kui ministeerium ei ole sellist kindlat seisukohta ja hoiakut võtnud.

Kui selline seisukoht oleks võetud, siis oleks vangla otsustuses ära toodud, et õigusnorm keelab mängukonsoolide kasutuse ja loendi p 10 sisaldab absoluutse keelu ning puudub vajadus hinnata, kas asi on kinnipeetavale vajalik või mitte. Keelatud asja puhul puuduks vanglal vajadus võtta seisukoht, kas isik vajab põhjendatud vajadusel soovitud seadet. Vastusest A.A.ile ja kohtule ei nähtu ka seda, et mingil konkreetsel põhjusel on just nimelt Tallinna vanglas olemas praktika, mille kohaselt mingil kindlal tingimusel ja põhjusel selles vanglas on keelatud mängukonsooli kasutus, näiteks põhjusel, et teatud tingimuste koosmõjus on Tallinna vanglas olemas suurem oht, et seda konkreetset seadet saab kasutada sidepidamiseks ka ilma lisaseadmeid hankimata.

Haldusorgan peab antud juhul välja selgitama asjas tähtsust omavad konkreetsed elulised asjaolud, tõlgendama õigusnormi ning seejärel tuvastama, kas konkreetsed faktilised asjaolud kuuluvad abstraktse faktilise koosseisu alla. Ilmselt on vastustaja siiski käsitlenud normi mitte konkreetse keelava normina, vaid õigusnormina, milles on liidetud nii kaalutlusõiguse kasutamise võimalus kui ka määratlemata õigusmõiste, mida tuleks asuda sisustama. Kaalutlusõiguse osas on kohtul piiratud kontrolli õigus, määratlemata õigusmõiste sisustamine on kohtu poolt kontrollitav, kuna viimast saab sisustada seaduse eesmärkide ja juhiste kaudu ning normi tõlgendus saab olla õige vaid ühel juhul.

Ehkki ka juhul, kui lähtuda seisukohast, et määratlemata õigusmõistet saaks sisustada kaalutlusõiguse alusel ja siinkohal kohtulik kontroll oleks samuti piiratud, peab kohtule olema esitatud piisavalt andmeid ja teavet, mis veenaks kohut, et kaalutlust teostati ning tulemus on õige. Antud juhul need asjaolud tehtud otsusest puuduvad ja kohus ei saa kontrollida, kuidas või missugused asjaolud mõjutasid lõppjäreldust.

5. Vastustaja on märkinud, et õppida ning silmaringi laiendada on võimalik ka Tallinna Vangla raamatukogust raamatute ning õpikute laenutamisega või televisioonisaadete jälgimisega. Kohus küll möönab, et Sony Playstation 2 ei ole hädavajalik silmaringi laiendamiseks, kuid kohtule jääb selgusetuks, et kui kaebaja seade kuulub vangla arvates keelatud esemete loetellu, siis miks põhjendab vangla seadme mitte lubamist väitega, et Tallinna Vanglas on ka muud võimalused silmaringi laiendamiseks. Sellisel juhul peaks piisama motiveeritud otsusest, miks on tegemist keelatud seadmega. Vaatamata vangla sellisele põhistusele leiab kohus, et vaidlustatud haldusakti põhjendus ei sisalda piisavat nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni, mis oleks omavahel loogiliselt seotud. Seega ei veena ka see konkreetne seisukoht kohut, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise, mis keelab seadme kasutamise.

Vastustaja seisukohtade osas märgib kohus veel, et vangla märkis ära, et kinnipeetav väitis, et ta soovib Sony Playstation 2 ka selleks, et kuulata usuteemalisi CD plaate. Vastustaja leidis, et kaebaja isiklike asjade hulgas on laos vaid üks CD plaat, mis võib sisaldada usuteemalisi loenguid ja ülejäänud plaadid on mängude või muusikaga. Tallinna Vanglas on kinnipeetavatel võimalus kohtuda kaplaniga, lugeda usualast kirjandust, samuti hoida kambris mõistlikku kogust religioosset sümboolikat. Samas on vangla jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et tema usuks on induism, Tallinna Vangla kaplan on teist usku, mistõttu temaga kohtumine ei täida kaebaja eesmärki rahuldada usulisi vajadusi. Samas ei saa kohus kontrollida kaebaja CD plaatide sisu, et teha kindlaks, kas need sisaldavad usuja psühholoogiateemalisi loenguid ja seda kokkupakitud formaadis, kuna vastustaja sellele väitele täpsemini ei reageeri. Vastustajal oli võimalus välja selgitada ja koostada vaidluse tõttu kohtule näiteks akt, mis võiks lahendada vaidlusküsimuse, missugused CD plaadid on kaebaja kasutada. Kaebaja sellekohane väide tuleb seega lugeda õigustatuks, kuna vastustaja ei ole tõendanud vastupidist.

Seega leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt ei ole piisavalt motiveeritud ning seetõttu ei ole võimalik kohtul kontrollida, mis olid tegelikult taotluse rahuldamisest keeldumise põhjused.

Vaidlustatud otsuses ei ole täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, haldusakt on kontrollimatu ning kuulub seetõttu tühistamisele. Kohus ei saa käesoleval juhul teha vangla direktorile ettekirjutust Sony Playstation 2 kasutamiseks loa andmiseks, mistõttu kohus teeb vastustajale ettekirjutuse vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ja teha selles osas seadusenõuetele vastav otsus.

6. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 80 EEK 06.07.2007.a. (tlk 8). Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis kuulub vastustajalt välja mõistmisele kaebaja kantud kohtukuluna tasutud riigilõiv summas 80 EEK. Seega tuleb Tallinna Vanglal hüvitada kaebajale tasutud riigilõiv 80 EEK kaebaja isikukontole kohtuotsuse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul.

Karin Kalmiste Kohtunik