2-07-16900/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-16900

1

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-16900 Tsiviilasi D.B. hagi N. F. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised Hageja: D. B.(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja nõustaja: Aleksei Naumkin (isikukood xxx) Kostja: N.F. (isikukood xxx, tegelik elukoht xxx, registrijärgne elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Aili Hirt Hageja: D.B. Hageja nõustaja: Aleksei Naumkin Kostja: N. F. RESOLUTSIOON

1. Jätta D. . hagi N. F. vastu elatise suuruse muutmise nõudes rahuldamata. Kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Asjaolud

27.04.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja D. B. hagi N. F. vastu poolte laste R. B., V. B. ja A. B. ülalpidamiseks Viru Maakohtu 11.01.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06- 29368 väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Oma nõuet põhjendas hageja asjaoluga, et tema sissetulek moodustab keskmiselt 4000 krooni kuus, millest tulenevalt võib tema maksta igaühe alaealise lapse kasuks elatist suuruses 750 krooni kuus.

2-07-16900

2 27.07.2007.a. esitatud vastuses hagiavaldusele palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja avaldas, et hageja Falk Ida- Eesti AS-i poolt saadavale kuupalgale summas 4000 krooni lisandub mitteametlik sissetulek, mis moodustab umbes 10000 krooni kuus. Hagejat toetab rahaliselt tema ema. Kostja avaldas, et hetkel hageja poolt makstava elatise suurus (1500 krooni) on vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud asjas puuduvad vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 6 alused tasumisele kuuluva elatusraha suuruse vähendamiseks. Samuti viitas kostja Riigikohtu otsusele asjas 3-2-1-65-07, millest tulenevalt ei vabasta üksnes palga või sissetuleku puudumine töövõimelist vanemat perekonnaseaduse § 61 alusel elatise maksmisest. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud.

17.08.2007.a. esitatud hageja seisukohast tuleneb, et kostja väide hagejal mitteametliku sissetuleku olemasolu ning hageja ema poolt saadava toetuse kohta ei ole põhjendatud. Hageja avaldas, et kuna kõik poolte lapsed elavad ühes korteris, on elamiseks kuuluv summas tunduvalt väiksem, kui igaühe elatis eraldi. Hageja peab maksma elatist kogusummas 4000 kuni 5000 krooni kuus, mis on tema palgaga võrdne. Selle tõttu on tekkinud võlgnevus ning kostja pöördus kohtutäituri poole. Seega peab hageja kandma täitemenetluse kulud. Mainitud asjaolud rikkuvad laste huve. Hageja võttis 19.01.2005.a. perekonna huvides pangalaenu 25000 krooni ulatuses ning tagastab seda iseseisvalt. Hageja viitas asjaolule, et vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 võib elatist vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtuistung

25.10.2007.a. toimunud kohtuistungil palus hageja elatise suurust vähendada. Hageja avaldas, et hetkel on tema brutopalga suuruseks 4500 krooni. Tööleping ei ole hetkel sõlmitud. Samuti töötab hageja ehitusel ning saab umbes 2000 krooni, tegemist on juhutööga. Hageja omandis ei ole autot, suvilat jms. Tema elab oma ema korteris. Viimase poole aasta jooksul püüab hageja maksma elatist täies ulatuses ning ta kustutab elatise võlgnevust (maksab kostjale kokku 5250 krooni igakuiselt), võtab lapsi jalutama, ostab mänguasju või muid esemeid ning andis raha kahe jalgratta ostmiseks. Hagejal puudub raha, et maksta elatist summas 1500 krooni kuus igale lapsele. Hageja pööras tähelepanu asjaolule, et temal on haiged silmad ning on tehtud mitmed operatsioonid. Hageja avaldas, et maksab kinni vanema poja kindlustust.

Kostja leidis, et hagiavalduses sisalduv nõue ei ole põhjendatud. Kostja hinnangul kulub laste ülalpidamisele kuus 4000 krooni, millele lisandub korteriüür. Mõnikord pöördub kostja sotsiaalabi poole, et saada laste toiduraha. Kostjal on suvila Vaivara vallas ja garaaž Sillamäel. Korterit ega autot ei ole. Kostja avaldas, et elab väga tagasihoidlikult, kuid saab hakkama elatisega summas 4500 krooni kuus koolmele lapsele. Kostja eeldab, et astub tööle aastal 2008. Hetkel tema õpib. Kostja võttis laenu koos emaga, ning hetkel peab seda tagastama, tema toetab ema rahaliselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

2-07-16900

3 Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

11.01.2007.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega oli väljamõistetud D. B.elatis Na.F. kasuks laste R. B.(sünd.xxx.), V. B. (sünd. xxx.) ja A. B. (sündxxx.) ülalpidamiseks igakuiselt summas 1500 krooni iga lapsele kohta alates 16.10.2006.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või laste vajadused on muutunud võrreldes elatise määramise nõude menetlemisega. Elatise suurus sõltub laste vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 750 krooni kuus igale lapsele. Seega leiab kohus, et laste elatise vähendamine ei ole põhjendatud. Laste vanuse muutumisest ja vanusega seotud ülalpidamisekulude suurendavad. Hageja varalise seisund ka muutis. Kostja varalise seisund ei muutnud paremaks. Hageja leidis uut tööd ning ta selgitas, et see töö võimaldab teenida lisaraha. Lisaks ta käib vaguneid laadimas, töötab veel ehitustel. Ta maksab elatist täismääras, kustutab võlgnevust, kokku maksab elatist 5250 krooni igakuiselt, ostab mänguasju või mõni asju.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva § 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal ei ole teine laps.

PkS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on töövõimeline, saab töötada ning ülal pidada oma last. Hageja kinnitas kohtuistungil, et isegi 4500 krooni on vähe laste ülalpidamiseks.

Seoses sellega on seadusliku alust elatise väljamõistmises kostjalt suuruses 1500 krooni iga lapse kohta. Kohus ei leidnud alust selle suurust vähendada. 11.01.2007.a. kohtuotsusega on

2-07-16900

4 väljamõistetud elatise suurus on vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 61 lg 4).

Kohus leiab, et hageja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on laps ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1875 krooni, 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus leiab, et laste vajadused on tõendatud hageja ning kostja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 750 krooni ei ole põhjendatud ja on seadusele vastukäiv.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad kostja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49,§ 50 lg 1,2, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6; TsMS §§ 410, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1.

2-07-16900

5

Natalja Losevtsova Kohtunik