2-07-21982/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (õigeksvõtul põhinev)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. november 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07- 21982 Hagi ese AS Hansapank hagi OÜ JM Beta, J B ja M T vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised Hageja AS Hansapank (Liivalaia 8, Tallinn 15040 registrikood 10060701), esindaja Eliza Lainela (Liivalaia 8, Tallinn 15040), kostja OÜ JM Beta (registrikood 11125549, Põhja 20, Kuressaare 93811), kostja J B ( , kostja M T ( ) Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2007 Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt JM Beta, J B’lt ja M T’ilt solidaarselt AS Hansapank kasuks võlg summas 86 292(kaheksakümmend kuus tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 44 senti. Välja mõista OÜ JM Beta, J B’lt ja M T’ilt solidaarselt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (75 000.- EEK) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,029%). Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 4000 (neli tuhat) krooni (tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank ja OÜ JM Beta (edaspidi kostja 1) 28.03.2006. a. arvelduskrediidi lepingu nr 06-040945-KT (edaspidi Arvelduskrediit ), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale 1 arvelduskrediidi limiidi summas 150 000.- Eesti krooni (edaspidi nimetatud Krediidisumma) kostja 1 arvelduskontol nr 221027633954 (edaspidi nimetatud Arvelduskonto) Hansapangas. Arvelduskrediit võimaldas kostjal 1 teha tehinguid, kasutades Arvelduskonto negatiivset saldot Krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 28.02.2007. a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja 1 tasuma intressi 7% (seitse protsenti) aastas kasutuses olevast Krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu viimane päev. Vastavalt Arvelduskrediidi eritingimuste punktile 1.10.1. kohustus kostja 1 tagama alates 31.05.2006.a. iga kuu viimasel kuupäeval Arvelduskrediidi limiidi vähendamiseks viieteistkümne tuhande Eesti krooni võrra vajalike summade olemasolu Arvelduskontol. Kostja 1 ei täitnud ülalnimetatud kohustust. Hageja saatis kostjale 1 22.01.2007. a. teatise, milles hageja teavitas kostjat 1 Arvelduskrediidist tulenevast võlgnevusest ning palus kostjal 1 võlgnevuse tasuda hiljemalt 05.02.2007. a. Hageja hoiatas kostjat 1, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja Arvelduskrediidi üles ja pöördub kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Seisuga 11.04.2007. a. moodustab kostja 1 Arvelduskrediidist tulenev võlgnevus hageja ees kokku 86 292,44 Eesti krooni, millest põhiosavõlgnevus on 75 000.- Eesti krooni ja viiviste võlgnevus 11 292,44 Eesti krooni . Viiviseid arvestas hageja Arvelduskrediidi punkti 7.1. alusel alates 05.10.2006.a. kuni 11.04.2007. a. Arvelduskrediidi p 7.1. sätestab, et kui Arvelduskontol ei ole rahaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viiviste arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Arvelduskrediidilepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (määr 0,150 % päevas). Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval.

1.2. Käenduslepingud 28.03.2006.a. sõlmisid hageja ja J B (edaspidi Kostja 2) käenduslepingu nr 06040945-KA/1 (edaspidi käendusleping 1). Käenduslepingust tulenevalt vastutab Kostja arvelduskrediidilepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuse kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Hageja saatis kostjale 2 22.01.2007. a. teatise, milles hageja teavitas kostjat 2 Arvelduskrediidist tulenevast võlgnevusest ning palus kostjal 2 tasuda võlgnevus hiljemalt 05.02.2007. a. Hageja hoiatas kostjat 2, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja Arvelduskrediidi üles ja pöördub kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. 28.03.2006.a. sõlmisid hageja ja M T (edaspidi Kostja 3) käenduslepingu nr 06040945-KA/2 (edaspidi käendusleping 2). Käenduslepingust tulenevalt vastutab Kostja arvelduskrediidilepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuse kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Hageja saatis kostjale 3 22.01.2007. a. teatise, milles hageja teavitas kostjat 3 Arvelduskrediidist tulenevast võlgnevusest ning palus kostjal 3 tasuda võlgnevus hiljemalt 05.02.2007. a. Hageja hoiatas kostjat 3, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja Arvelduskrediidi üles ja pöördub kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Hagiavalduse esitamise seisuga kostjad hageja nõudeid täitnud ei ole.

II. Õiguslik põhistus TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Eeltoodust lähtudes palub hageja:

1. mõista OÜ JM Beta'lt, M T'ilt ja J B'lt välja AS-i Hansapank kasuks 86 292,44 Eesti krooni;

2. mõista OÜ JM Beta’lt, M T'ilt ja J B'lt AS-i Hansapank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (75 000.- Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,029%);

3. kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 4 000.- Eesti krooni) jätta OÜ JM Beta, M T'i ja J B kanda;

4. määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus;

5. lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja M T on oma kirjalikus vastuses /t.l.42/ hagi õigeks võtnud. M T on OÜ JM Beta tegevjuht. Kostja J B oma kirjalikus vastuses /t.l. 40/ teatas, et võtab hagi õigeks ja on sõlminud kokkuleppe M T’iga, kes võttis endale kohustuse maksta kõik hageja poolt nõutud summad ja kohtukulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg. 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kostjad on hagi õigeks võtnud, mistõttu hagi kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Menetlusökonoomikast lähtuvalt määrab kohus TsMS § 174 ja 177 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on tasutud riigilõiv summas 4000.- krooni. Kohus juhindub otsuse tegemisel veel TsMS § 434-438, 441, 442 ja 630-632.

Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/