2-07-23474/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-23474 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05. november 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N.V hagi V.V vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.V Kostja V.V Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel Marina Dubovskaja Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2007, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova Istungil osalenud isikud Hageja, kostja ja kostja esindaja Resolutsioon 1. N.V hagi rahuldada osaliselt. 2. Lahutada N.V (abielueelne perekonnanimi H) ja V.V vahel Sankt-Peterburi Abielupalees nr 3, 20.07.1994 sõlmitud abielu, kanne nr 1624. 3. N.V-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks V. 4. Mõista V.V-lt välja N.V kasuks elatis tütre E, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni alates 01.07.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.04.2013. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutmisel ei või elatusraha summa olla vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise summa peab olema tasutud hiljemalt iga jooksva kuu 15 kuupäevaks. 5. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 15.06.2007–19.10.2007 (k.a) on V. V poolt tasutud elatis üldsummas 10646 krooni. 6. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-23474 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-07-23474

2(8)

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 20.06.2007 esitatud hagiavalduses hageja palub lahutada abielu kostja V.V-ga, mis oli registreeritud 20.07.1994 Sankt-Peterburi Abielupalees nr 3, kanne nr 1624; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre E, ülalpidamiseks 3600 krooni iga kuu alates 01.07.2006, kohtukulud jätta kostja kanda, kuna abielu on lagunenud tema süül.

Tegelikud asjaolud, millel põhineb hagi (hagi ese) Pooled abiellusid 20.07.1994. Abielust omavad tütart E. Kooselu kostjaga ei laabunud. 2006.aasta maikuus lõppesid pooltevahelised abielusuhted, kostja lahkus perekonnast ja elab vabaabielus teise naisega. Tütar E elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik. Alates 2006.aasta maikuust ei osuta kostja varalist abi tütre ülalpidamiseks ja tegelikult ei osuta lapsele tähelepanu ega ilmuta vanemlikku hoolitsust. Teisi lapsi, peale tütre E, kostjal ei ole.

Tütar E on käesoleval ajal 12 aastane, ta õpib Humanitaargümnaasiumi 6ndas klassis, samuti õpib ta Laste Kunstikoolis, kus õpingud on tasulised ja nende eest tuleb maksta 1200 krooni õppeaastas. Peale õppetasu Kunstikoolis on tütrele vaja osta igal nädalal värve, pintsleid ja paberit, mis nädalas teeb kokku vähemalt 150 krooni, kuus aga 600 krooni.

Tütre toitlustamisele on päevas vaja vähemalt 75 krooni, mis kuus teeb kokku 2250 krooni. Tütre jalanumber on 39 ja ta kannab rõivad 44-46 suuruse. Seoses sellega on hageja sunnitud ostma tütrele riideid täiskasvanute kauplustest. Keskmiselt kulub kuus rõivastele ja jalanõudele 600 krooni. Tütre isiklikele hügieenitarvetele läheb keskmiselt 150 krooni kuus.

Tütar kannatab kroonilise tonsiliidi all, mistõttu hageja on sunnitud ostma talle ravimeid ja käima arsti juures iga kuu, mille peale kulub vähemalt 200 krooni kuus.

Tütar on väga aktiivne, võtab osa kooliüritustest, mis tihtipeale nõuavad rahalisi vahendeid. Õppeaasta lõpus käis tütar koos oma klassiga Saaremaa ekskursioonil. Selle reisipaketi maksumuseks oli 800 krooni. Peale selle pidi hageja talle isiklikeks vajadusteks andma kaasa vähemalt 200 krooni. Praegu, st suveperioodil, ostis hageja tütrele ravipaketi maksumusega 550 krooni. Kinoteatri külastamine nõuab samuti rahalisi vahendeid vähemalt 30-40 krooni kinoseansi eest. Hageja kindlustas tütre elu ja maksab igakuist kindlustusmakset 178,80 krooni.

Loomulikult elab tütar koos hagejaga ja hageja kannab kõiki kulusid tütre kommunaalmaksete osas. Varalist abi osutavad hagejale tema vanemad, kuna käesoleval ajal kustutab hageja pangalaenu, mis oli võetud sellele eluruumile, kus hageja koos tütrega elavad. Ühtlasi kustutab hageja oma õppelaenu, mille suuruseks on 62000 krooni. Hageja kuupalk on EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kostja töötab Narva Elektrijaamades metalli kontrolligrupi juhatajana ja tema kuupalk on vähemalt 15000 krooni kuus. Seoses sellega, et kostja ei täitnud oma kohustusi tütre ülalpidamisel alates perest lahkumisest, st alates 2006.aasta juunikuus, siis on hageja sunnitud nõudma elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, ka eelmise aasta eest.

Haginõuete seadustikud alused Perekonnaseaduse § 29 lõike 1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui üks abikaasadest soovib samaaegselt abielu lahutamisega ka välja mõista elatisraha. Vastavalt

Tsiviilasi nr 2-07-23474

3(8) Perekonnaseaduse § 60 lõikele 1 vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 61 lõikest 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest (Perekonnaseaduse § 61 lg 2). Poolte tütre vajadused on vähemalt 4500 krooni kuus. Arvestades, et kostja kuupalk on tunduvalt suurem hageja omast, leiab hageja, et kostja omab võimalust kanda suurema osa tütre vajadustele minevatest kuludest, summas 3600 krooni.

Perekonnaseaduse § 70 lõike 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, mistõttu hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks palub ta rahuldada alates 01.07.2006.

Asjaolusid kinnitavad tõendid, millel põhineb hagi Oma väiteid kinnitab hageja abielutunnistusega, tütre sünnitunnistuse koopiaga, elukoha tõendiga, hageja sissetulekute tõendiga, tütre koolitusmakse tõendiga, laenulepingu ja õppelaenulepingu koopiatega, tõendiga toetuste saamisest, kindlustuspoliisi koopiaga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 27-28) ta ei ole vastu, et kohus hagi menetlusse võttis elatise osas. Abielu lahutuse osas pooltel kunagi puudus vaidlus, kostja isiklikult pani hagejale ette vormistada abielu lahutamist perekonnaseisuametis.

Hagi elatise kohta tunnistab kostja osaliselt, summas 2000 krooni. Kostja vabatahtlikult kannab üle igakuiselt tütre E ülalpidamiseks 2000 krooni alates juunist 2007.a. Enne seda, aasta jooksul ei ole ta üle kandnud raha selle tõttu, et selline oli poolte kokkulepe.

Asi on selles, et kui kostja perekonnast lahkus, hageja pani ette kokkuleppe: kostja annab talle tasuta oma osa abikaasade ühisvaras, aga hageja ei hakka nõudma elatist tütre ülalpidamiseks. Pooled lugesid, et kui hageja müüks 4-toalise korteri, siis see raha on piisav selleks, et osta 2- toaline korter ja ülal pidada tütart.

31.05.2007.a vormistasid pooled notari juures mainitud tehing, seepärast 20.06.2007 hagi oli kostja jaoks ootamatu.

Järelikult, aasta jooksul - alates 2006.a juulist ei ole kostja rikkunud oma kohustusi lapse ülalpidamises. Vastupidi, hageja on “ümber mõelnud” suure korteri müüa selleks, et saada lisaraha kostja osast selles ühisvaras.

Kostja on nõus aga tasuda elatised alates 01.06.2007.a suuruses 2000 krooni. Hageja argumendid elatiste suuruse 3600 krooni kohta on põhjendamatud.

Esiteks, kommunaalteenuste kandmine hageja poolt suures ulatuses on mitte hädaabinõu, mitte kukkunud tema pähe “õnnetus”, kuid tema ahnuse ja pettuse tulemus.

Teiseks, hageja poolt võetud laenude kustutamine on ühtselt rahasummade, mida võttis hageja pangast täiendavaks sissetulekuks, tagastamine.

Kolmandaks, hageja eksib, avaldades kohtule, et kostja palk on 15000 krooni. Terve aasta kostja üürib korterit, mis oluliselt mõjub tema materiaalset seisundit. Seepärast need asjaolud mõlemal poolel on samaväärsed.

Tsiviilasi nr 2-07-23474

4(8)

Vastuhagi esitada ma ei soovi. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, et vältida lisakohtukulusid. Kostja leiab, et antud asjas on võimalik kompromiss selleks, et poolte ühine laps saaks ülalpidamine suurem, kui kohtuotsuse järgi.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja seisukohale kostja vastuse kohta (tl 59-60) kostja vastuses olevad väited ei vasta tegelikkusele.

2006.aasta maikuus lahkus kostja perekonnast ja hakkas elama teise naisterahvaga. Abielu kestel soetatud ühisvara küsimuse lahendamise põhjusel on kostja kahel korral keeldunud lahutamast abielu perekonnaseisuameti kaudu.

Alates 2006.aasta juunikuust kuni 2007.aasta juunikuuni ei ole kostja maksnud elatisraha tütre ülalpidamiseks ja oma vastuses võtab omaks selle asjaolu. Alles pärast hagiavalduse esitamist kohtusse kandis ta tõepoolest hagejale alates 2007.aasta juunikuust saadik üle 2000 krooni. Poolte vahel ei ole olnud mingit kokkulepet selle kohta, et kostja ei maksaks elatisraha tütre ülalpidamiseks alates 2006.aasta juunist kuni 2007.aasta juunini. Hageja leiab, et kostja ei ole oma vanema kohustust lapse ülalpidamisel täitnud ilma mõjuva põhjuseta aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist, mistõttu nõuab hageja hagis elatise väljamõistmist alates 01.07.2006.

31.05.2007 oli hageja, kostja ja AS SEB Ühispank vahel sõlmitud notariaalne leping nr 3087 ühisvara korteriomand aadressil Rahu 8 Narva linnas jagamiseks, lepingu koopia lisas kostja oma vastusele. Selle lepingu kohaselt andis kostja hagejale oma osa korteriomandist, kuid mitte ilma rahata, nagu seda märkis ta oma vastuses. Eespoolnimetatud lepingu kohaselt võttis hageja enda kanda kõik rahalised kohustused panga ees, s.o maksta välja 449065,64 krooni, mille pooled abielu kestel võtsid korteri ostmiseks. Peale selle võttis hageja enda peale kohustuse välja maksta kostja isikliku pangalaenu MAGNET krediitkaardi järgi summas 27170, 48 krooni (lepingu p 6.1.2).

Abikaasade ühisvara jagamise küsimuse üle otsustamine ei ole kuidagi seotud lapse ülalpidamisega ning küünilisteks peab hageja kostja kõiki väiteid, et ta on jätnud hagejale tasuta neljatoalise korteri selleks, et ta tulevikus müüb selle maha ja rahaliste vahendite eest peab ülal poolte last. Samuti ei kuulu kommenteerimisele kostja väited hageja poolsest „valelikkusest ja ahnusest”, kuna need on äärmiselt solvavad.

Poolte tütar elab koos hagejaga, aga mitte kostjaga, seepärast hageja korraldab tema üle igapäevast hooldust ja tagab talle normaalse kasvatuse. Sel põhjusel teab hageja kostjast paremini, millised vajadused on nende tütrel ja kui palju kõik maksab. Kuna tütar elab koos hagejaga, siis kannab hageja suurema osa tema ülalpidamiskuludest. Hageja on pidevalt sunnitud vastu võtma varalist abi oma vanematelt selleks, et ülal pidada tütart.

Kostjal on hagejast tunduvalt suurem igakuine sissetulek. Kostja töötasu tõendist nähtub, et tema keskmine brutopalk iga kuu oli alates 2006.aasta novembrist kuni 2007.asta aprillini 12788 krooni. Alates 1.aprillist 2007 suurenes kostja põhipalk kuni 14100 kroonini. Seega on kostja varaline seisund käesoleval ajal paranenud. Hageja kuupalk on Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär, s.o 3600 krooni. Seoses nende asjaoludega, samuti sellega, et tütre vajadustele kulub vähemalt 4500 krooni kuus, leiab hageja, et kostjal on võimalus kanda suurema osa kuludest tütre ülalpidamiseks, s.o 3600 krooni kuus, et tagada talle normaalse kasvatuse ja hariduse.

Kostja viib kohut eksimusse, osundades, et üürib aasta aega korterit aadressil Narva linnas ja kannab selle eluruumi üürikulusid. Kostja ei elune sel aadressil, elab tegelikult aadressil Narvas, kus on ta ka registreeritud. Seda aadressi nimetab kostja ka kirjavahetuses kohtuga.

Tsiviilasi nr 2-07-23474

5(8) Kostja esitas kohtule koopia 22.10.2004 sõlmitud laenulepingust nr 900028464041 AS Eesti Ühispangaga koos viie lisaga, mis oli lõpetatud 16.06.2007. Vastavalt 31.05.2007 notariaalse lepingule nr 3087 abikaasade ühisvara jagamises, võttis hageja enda kanda rahalised kohustused selle lepingu järgi summas 449065,64 krooni, mistõttu ei kanna kostja selle lepinguga mingeid varalise iseloomuga tagajärgi.

Hageja palus määrata asjas kohtuistung.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

Hageja seletas, et tema jaoks on üllatus kostja poolt esitatud tõend, et tütar saab kunstikoolis mõned materjalid tasuta. Alates 01.09.2007-st suurenes õppemaks kunstikoolis, tütar osaleb näitustel. Tütar teeb tööd ka kodus ja praktikas, selleks on vaja täiendavaid materjale. Võib olla tasuta antakse töövahendeid koolis tööde tegemiseks.

On vaja osta täiendavad õpikud ja töövihikuid üldkoolis. Tütar on väga aktiivne, soovib osaleda kõikides üritustes, kuid see vajab ka raha. Tütrele meeldib lugeda, mida hageja on igati tervitab, raamatute ostmiseks on vaja raha, raamatud on praegu kallid. Raamatukogus ei saa kõiki raamatuid, mida tahaks lugeda. Hageja näitas avalduses keskmised summad. Hageja kinnitas, et praegu kostja kannab igakuiselt raha tütre ülalpidamiseks, kuid see algas ajast, kui hageja pöördus kohtusse hagiga. Hageja on erialal finantsist, kuid ei saa leida endale head tööd erialal. Peale abielu lahutamist soovib hageja jätta endale abielu kestel kantavat perekonnanimi V. Hageja ei nõustunud kostja pakkumisega sõlmida kompromiss, et kostja maksab elatist summas 2500 krooni ja kannab kunstikoolis õppimisega seotud kulutused. Hageja on nõus summaga 3000 krooni.

Hageja palub jätta talle peale abielu lahutamist perekonnanimeks V, leiab, et perekonna säilitada eo ole võimalik.

Kostja pakkus hagejale kompromissiks elatist summas 2500 krooni pluss kunstikoolis õppimisega seotud kulud. Kui elatis mõistetakse välja kohtuotsusega, on kostja nõus maksma 2000 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud lapse vajadused on ülepaisutatud. Kostja ei ole nõus, et elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et kuna kostja jättis hagejale ja tütrele 4-toalise korterit ja kõik, mis korteris oli, ei maksa ta 1 aasta jooksul elatist. Hagiga abielulahutuse osas kostja on nõus, leiab, et perekonnasuhted ei saa säilitada, kostja elab perekonnast eraldi alates 2006.a maist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu on registreeritud 20.07.1994 Sankt-Peterburi Abielupalees nr 3, kanne nr 1624. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega II-BO nr 439731 (tl 6)
et pooltel sündis tütar E. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0083784 (tl 8)

Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Tsiviilasi nr 2-07-23474

6(8)

Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.

Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mida kostja võttis omaks vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil on poolte abielusuhted lõppenud 2006.a mais ja sellest ajast alates elavad pooled erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi V. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi V.

PKS § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool millest moodustab 1800 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 2000 krooni kohtuotsuse alusel või 2500 krooni ja kulud seoses lapse õppimisega kunstikoolis kompromissi sõlmimise puhul.. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde, hageja oli nõus vähendada elatise summat 3000 kroonini.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus

Tsiviilasi nr 2-07-23474

7(8) (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Kostja vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates 01.07.2006 (PKS § 70 lg 2), kuna kostja ei osutanud abi tütre ülalpidamisel kuni 2007.a juunini.

Kostja esitas kohtule tõendid, et 15.06.2007 (tl 51), 16.07.2007 (tl 52), 07.08.2007 (tl 71) ja 19.10.2007 (tl 69) ta tasus hagejale elatise näol 2000 krooni, 06.09.2007 (tl 70) tasus aga 2646 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tasus elatis varema ajavahemiku eest, seega ei täitnud kostja oma ülalpidamiskohustust. Kostja ise tunnistas, et peale perekonnast lahkumist kuni 2007.a juunini ei tasunud tütre ülalpidamiseks elatist.

Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 11) on tema netopalk ajavahemikul 2006.a jaanuarist 2007.a maini (k.a) moodustas keskmiselt 2813 krooni kuus, samuti ta saab lapsetoetus summas 300 krooni (tl 20). Peale selle hageja omab korteriomandit (tl 29-39).

Vastavalt V.V poolt esitatud palgatõendile (tl 48) on tema netopalk ajavahemikul 2006.a novembrist 2007.a aprillini (k.a) oli keskmiselt 10469,50 krooni. Alates 01.04.2007 V. V palk on 14100 krooni (tl 49).

Nii hageja (tl 13-18, 19) kui ka kostja (tl 40-46, 47) esitasid kohtule andmed oma võlade ja nende tasumise kohta, kuid kohus ei võtta neid arvesse kohtuotsuse tegemisel. Poolte võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega.

Samuti kohus ei arvesta elatise väljamõistmise ja selle suuruse otsustamisel 31.05.2007 abikaasade ühisvara jagamise lepingu, kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta, hüpoteegi tingimuste muutmise lepingu ja asjaõiguslepingutega (tl 29-39). Vastavalt PKS § 16 abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta.

Kohus nõustub kostja väitega, et hageja poolt esitatud lapse vajadused on ülepaisutatud ja osaliselt tõendamata. Hageja väidab hagiavalduses, et tütre vajadused kuus on vähemalt 4500 krooni. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud veenvalt, et poolte tütre vajadused on rohkem kui 2 korda suurem, kui keskmised vastavalt Sotsiaalministeeriumi uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”.

Kohtule on esitatud Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 13.06.2007 tõend (tl 12), mille kohaselt nende arvele on laekunud E.V eest Kunstikooli õppetasud perioodil 09.2006-05.2007 summas 1200 krooni.

Hageja esitas ka kindlustuspoliisi (tl 21), mille kohaselt kindlustusmakse on igakuiselt 178,70 krooni, kuid kohus ei saa arvestada need kulutused, kuna kindlustatud isikuks on N.V.

Tsiviilasi nr 2-07-23474

8(8) Kostja esitas kohtule Narva Kunstikooli vastuse järelepärimisele (tl 72), mille kohaselt Narva Kunstikool annab õpilastele paberit tasuta ja et kolmanda klassi õpilane vajab õppeaastaks töövahendeid kokku summas 247 krooni. Kuid kohus nõustub hageja väitega, et need töövahendeid antakse Kunstikoolis, kuid tööd tuleb teha kodus, võistluste jaoks jne, seega kulutused paberi peale ja teiste vajalike töövahendite jaoks on tunduvalt suurem.

Kohus arvestab, et laps elab hageja juures. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Arvestab kohus ka sellega, et kostja sissetulek on tunduvalt rohkem kui hageja sissetulek ja et ta oli nõus maksma elatis 2500 krooni kuus kompromissi puhul, seega kostja jaoks on see elatise summa jõukohane.

Perekonnaseadusest tuleneb vanemate kohustus lapse ülalpidamiseks. Nimetatud kohustus laseb võrdselt mõlemal lapsevanemal. Kohus leiab, et nimetatud võrdse ülalpidamise kohustusest kõrvalekaldumine on võimalik, kui ühe vanema varaline seis on tunduvalt parem, kui teisel vanemal.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendamatuks hageja nõue mõista elatis summas 3600 krooni või 3000 krooni, kuid leiab põhjendatud olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 2500 krooni alates 01.07.2006 kuni tütre E täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 2007.a juunist oktoobrini (k.a) kostja tasus elatise üldsummas 10646 krooni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik