Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

2-06-18952/22-06-18952/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Summary AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-06-18952 AS EMT versus Reino Rei Jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu 27. oktoober 2006 otsus. Määruse tegemine kirjalikus menetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 1...

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluskulude kindlaksmääramine

Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-06-18952 AS EMT versus Reino Rei Jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu 27. oktoober 2006 otsus. Määruse tegemine kirjalikus menetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095, Tallinn) Hageja esindaja Helena Purga (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn) Kostja Reino Rei (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Tsiviilasja menetluskuludes: 1.1 välja mõista Reino Reilt menetluskulu 841 (kaheksasada nelikümmend üks) krooni 31 senti AS EMT kasuks; 1.2 määrata menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskuludelt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne 01. juulit 2007 4%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Seoses menetluskulude määruse tegemisega toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumääruse täitmises ja edasikaebamises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 177 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes; täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest; 3.2 kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

2
Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutused õigusabile 591.31 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlus- osalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõenda- vate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 841.31 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi- refinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga andmetel VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP-le kohaldatav viimane intressimäär enne 01.juulit 2007 4%.

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaks- määramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.

Toomas Lillsaar

Kohtunik