3-07-2226/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2007.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-2226 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus V.B.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Igor Skorohodov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – V.B. (sündinud xx xx xxxx.a. Venemaal) Kohtuistungi toimumise aeg 02. november 2007.a., Tallinn Resolutsioon Anda luba V.B.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02. jaanuar 2008.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD

1. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) taotlusest nähtuvalt vabanes 02.11.2007.a. Murru Vanglast Vene Föderatsiooni kodanik V.B.. Selle kohta esitas KMA kohtuistungil ka vastava vabastamistõendi (t.l. 12).

2. KMA esitas 01.11.2007.a Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiv ja väljasaatmisele kuuluv V.B. pärast vanglast vabanemist väljasaatmiskeskusesse.

Kodakondsusja Migratsiooniametil puuduvad andmed V.B.’i Eesti Vabariiki sisenemise kohta, millest lähtuvalt on alust arvata, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult.

10.10.2007.a. edastas KMA Keskkriminaalpolitseile Interpoli päringu Vene Föderatsiooni kodaniku V.B.`i kohta. Keskkriminaalpolitsei poolt 26.10.2007 KMA-leedastatud vastusest selgub, et V.B.’il on Vene Föderatsiooni sisepass nr. xxxxxxx, välja antud 14.09.1994.a Ubinski SAO poolt. Samuti

2 on V.B.’il sissekirjutus aadressil xxxxxxx. Nimetatud aadressil on sissekirjutus ka V.B.`i lähisugulastel.

25.04.2007.a. võttis Kodakondsusja Migratsiooniamet menetlusse V.B.`i elamisloa taotluse nr 2021718773. Kodakondsusja Migratsiooniamet on algatanud V.B.´ile elamisloa andmisest keeldumise, millest isikut teavitati temale 17.10.2007.a. saadetud kirjas.

Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 14 lg 31 saadetakse välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust, vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, palub KMA vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 23 paigutada V.B. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist (taotlus, t.l. 8).

Esitatud on küll tähtajalise elamisloa taotlus, mis on menetlusse võetud, kuid selle tulemust ei pea ootama Eestis (kohtuistungi protokoll, t.l. 17).

3. V.B. palus jätta taotluse rahuldamata ja selgitas, et tuli Eestisse 1992.a. Moskvast lennukiga, mille kohta on ka kahe tunnistaja ütlused. Abielus ei ole, kuid 1999. aastast on olemas elukaaslane. Vangistuses viibimise ajal on suhted säilinud. Novembris sünnib ühine laps. Abielu registreerimise päev oli määratud 10. novembriks 2006.a., kuid etapeerimise tõttu jäi siis abielu sõlmimata (kohtuistungi protokoll, t.l. 18).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et KMA taotlus V.B.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 31, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist üldjuhul välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 14 lg 31 alusel võib välismaalasest kinnipeetava, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust, saata vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Lähtuvalt sama seaduse §-st 18 tuleb aga viia väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul. Antud juhul ei pidanud aga KMA seda võimalikuks 48 tunni jooksul realiseerida ning taotles luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.

KMA ei pidanud väljasaadetava väiteid lennukiga saabumise ja arestimajas viibimise kohta 1992. aastal usutavateks, sest karistusregistri väljavõte taolisi asjaolusid enne 2000. aastat ei kajasta (kohtuistungi protokoll, t.l. 18, keskel). Interpoli õiendist nähtub, et pass väljastati V.B.’ile 1994.a. ning väiteid, mille kohaselt passi taotlemise ja vormistamisega tegelesid vanemad – ei saa väga veenvateks pidada (kohtuistungi protokoll, t.l. 18-19). Samuti ei ole veenev väide, mille kohaselt on väljasaadetav alates 1992. aastast kogu aeg Eestis viibinud. Taolised väited eeldaksid ka mõningate kirjalike tõendite esitamise võimalikkust - visiidid arsti juurde, avaldused kohalikule omavalitsusele vms. Seega tuleb nõustuda Kodakondsusja Migratsiooniameti põhjendustega. KMA tugines veel ka asjaolule, et abielu väidetava elukaaslasega ei ole vormistatud ja sellest tulenevalt on võimalused elamis-

3 loa saamiseks praktiliselt olematud (kohtuistungi protokoll, t.l. 18). Tähtajalise elamisloa küsimus käesoleva vaidlusega otseselt ei seostu ning seetõttu kohus nimetatud väitele ka hinnangut ei anna.

6. Haldusasja materjalist ei nähtu, et V.B.’il oleksid olnud enne süüdimõistmist või siis karistuse kandmise järgselt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ja ta kuulub Eestist väljasaatmisele. KMA on seisukohal, et väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Keskkriminaalpolitsei kaudu edastatud Interpol Moskva vastusest ilmneb, et V.B.’ile on väljastatud 14.09.1994.a. Ubinski SAO poolt pass ja ta elas sel ajal Novosibirski oblastis, Ubinskoje külas (t.l. 5). Seega on väljasaatmise võimalus tõenäoline ja KMA sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. Praegu V.B.’il Vene Föderatsiooni tagasipöördumist võimaldavat dokumenti ei ole, mistõttu ei saa teda koheselt välja saata.

7. Kohus annab loa V.B.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni 02. jaanuarini 2008.a. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni eelnimetatud seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.

Enno Loonurm Kohtunik