Legislator Case Law & Legislation
2-07-7653/2 AI generated

2-07-7653/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-07-7653/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

2-07-7653/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
late payment of costs payment of cost deposit imposition of costs collection costs costs and party compensation outstanding legal costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluskulude kindlaksmääramine

Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-7653 AS EMT versus Erik Subi Jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus. Määruse tegemine kirjalikus menetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095, Tallinn) Hageja esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn) Kostja Erik Subi (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x xxxxx xxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Tsiviilasja menetluskuludes: 1.1 välja mõista Erik Subilt menetluskulu 1008 (üks tuhat kaheksa) krooni 76 senti Lindorff Eesti AS (konto nr 17000034108 Nordea Pangas) kasuks (selgitusse märkida toimiku nr 4388322); 1.2 määrata menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskuludelt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne 01. juulit 2007 4%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Seoses menetluskulude määruse tegemisega toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumääruse täitmises ja edasikaebamises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 177 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes; täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest; 3.2 kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

2 Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutused õigusabile 728.76 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest; 3) postikulud 30 krooni. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 008.76 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga andmetel VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP-le kohaldatav viimane intressimäär enne 01.juulit 2007 4%.

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.

Toomas Lillsaar

Kohtunik