2-07-13718/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPoolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna poolte vahelised abielusuhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Hageja palub jätta lapse tema kasvatada. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus istungil abielulahutusega ja nõustus, et poolte tütre L `i elukohaks jääb hetkel hageja elukoht. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pks § 51 järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja toetab hageja nõuet, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd pooled väljendasid kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse poolte leppimiseks ja abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated2-07-13718/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Full text
HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 2-07-13718 Otsuse kuupäev 05.november 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi MT(isikukood XXX) hagi IS(isikukood XXX) vastu abielulahutuse ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 30.oktoober 2007.a. Istungile ilmunud menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MT Kostja IS
Resolutsioon
Hagi rahuldada.
Lahutada MT ja IS abielu, mis on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX
Jätta LS elukohaks MT elukoht.
Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna poolte vahelised abielusuhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Hageja palub jätta lapse tema kasvatada.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus istungil abielulahutusega ja nõustus, et poolte tütre L `i elukohaks jääb hetkel hageja elukoht. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pks § 51 järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja toetab hageja nõuet, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd pooled väljendasid kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse poolte leppimiseks ja abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik