2-06-1340/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-1340/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-06-1340/34 Tsiviilasi VM hagi E(J)B vastu 20 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja E B (J ; isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Mõista menetluskulud täies ulatuses välja VM E(J)B kasuks.

3. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

2-06-1340/34

1. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 20 000 krooni ja kohtukulud, s.o riigilõiv 1400 krooni. Hageja tugineb VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 2.

2. 11.10.2005 on poolte vahel Kinnisvarabüroo „XXX” vahendusel sõlmitud korteri ostu-müügi kavatsuse protokollina vormistatud eelleping. Müügiobjektiks oli kostjale kuuluv 2-toaline korter asukohaga XXX.

3. Eellepingu p 2.2 kohaselt kohustus hageja ostma müügiobjekti ja tasuma selle eest 755 000 krooni hiljemalt notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päevaks, s.o 11.11.2005.a. Vastavalt eellepingu p-le 3.1 tasus hageja 11.10.2005 lepingu täitmise tagamiseks 20 000 krooni kostja kontole Hansapangas. Notariaalne ostu-müügileping jäi poolte vahel müüjast tuleneva asjaolu tõttu sõlmimata. Kostja on hagejale tagastanud ettemaksu summas 20 000 krooni, kuid ei ole senini hüvitanud hagejale tekkinud kahju ettemaksu ulatuses (eellepingu p 8.2). Hageja leiab, et rikkumist vabandatavad asjaolud puuduvad.

Kostja vastuväited hagile

4. Kostja hagi ei tunnista, leides, et on hagejat õigeaegselt teavitanud tekkinud takistustest enne ostu-müügilepingu notariaalse vormistamise tähtaega. Kostja on hagejale tagastanud ettemaksu ning kindlaks ei ole tehtud kahju tekkimine hagejale kostja poolt.

5. Kostja selgituse kohaselt jäi ostu-müügitehing ära temast olenematul põhjustel. Kostjal tekkis ületamatu takistus uue korteri ostmisel kuhu ta pidi kolima pärast vaidlusaluse korteri müümist. Uue korteri ostmine jäi ära kostjale teadmata põhjusel ja maakler ei leidnud nii kiiresti teist sobivat korterit mida osta. Kostja leiab, et tema käitumises puudub hooletus, raske hooletus ja tahtlus, seega puudub süü ja vastutus vastavalt VÕS §-le 104.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. TsMS § 405 lg 2 kohaselt on kohus hageja 23.10.2007 ära kuulanud. Kostja ei ole teavitanud soovist olla ärakuulatud.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tagastanud ettemaksu 25.10.2005. ja kostja on hagejale selgitanud olukorda kirjalikult.

10. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 33 lg 1 järgi eelleping on

2-06-1340/34

kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel; lg 2 järgi, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.

11. Hageja nõuab 11.10.2005. a sõlmitud korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli (tl 5-8) p 2.3 järgi tuleneva kohustuse täitmist. 11.10.2005. a sõlmitud korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli p 2.3. järgi hageja ja kostja leppisid kokku, et notariaalselt tõestatud ostu-müügileping peab olema sõlmitud hiljemalt 11.11.2005.a. Sellest kokkuleppest nähtub, et pooled pidasid korteri ostu-müügi kavatsuse protokolli ostu-müügilepinguks, mille täitmiseks tuleb sõlmida asjaõigusleping. AÕS § 119 sõnastuse järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest järeldub, et kuna müügileping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust, mille väljanõudmist hageja nõuab.

12. Kohus soovib rõhutada, et kostja käitumine tehingu ärajätmiseks oli vabandatav. Kostja on käitunud mõisliku inimesena tagastades ettemaksu ja teavitades olukorrast koheselt kui selgus takistus.

13. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulud

14. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik