2-07-4761/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise kuupäev ja koht

02. novembril 2007.a, Narva Kohtuasja number 2-07-4761 Kohtuasi A.G hagi OÜ Alekor Textil ja juhatuse liikme Küllike Mäeveer vastu äriühingule tekitatud kahju hüvitamise, töölepingu tätmata jätmisest saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise summas 84725 krooni ja äriühingu sundlõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.G Kostja: OÜ Alekor Textil Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.G hagi OÜ Alekor Textil ja juhatuse liikme Küllike Mäeveer vastu äriühingule tekitatud kahju hüvitamise, töölepingu tätmata jätmisest saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise summas 84725 krooni ja äriühingu sundlõpetamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse avaldajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud:

05.02.2007.a esitas A.G hagi OÜ Alekor Textil vastu 84 725 krooni nõudes. Hageja nõueteks on:

1. Tunnistada asjaolu, et OÜ "Alekor Textil" juhatuse liige proua Küllike Mäeveer täitis oma kohustusi mittenõuetekohaselt ja rikkudes oma kohustusi, tekitas kahju nimetatud äriühingule.

2. Määrata tekitatud kahju suurus, nimelt:

a) tulenevalt korralduslike meetmete puudumisest tekkinud tööseisaku pikkus (TLS § 66 lg 1);

b) täitmata rahaline kohustus saamatajäänud töötasu näol tööseisaku aja eest 01. juunist 2006.aastast kuni 31. jaanuarini 2007.aastal summas 59 456 krooni (TTS § 20 lg 2) ja maksmata kindlustusmaksed ja maksud;

c) tööseisaku tasu arvestusperioodi eest (alapunkt b) kuni sisulise otsuse langetamiseni;

d) viivis saamatajäänud töötasu eest nimetatud ajavahemikul summas 0,5% iga viivitatud päeva eest, summadelt, mis kuuluvad maksmisele kuude lõikes kohustuse tekkimise hetkest kuni selle täitmiseni (TTS § 35; TsMS § 367, § 461 lg 4);

3. Nõuda sisse tekitatud kahju (vastutus punkti 2 järgi) juhatuse liikmelt ja OÜ "Alekor Textil"

Tsiviilasi nr 2-07-4761

2(4) osanikult proua Küllike Mäeveerult (TsSÜO § 35,37; ÄS § 187, 188).

4. Võtta vastu otsus OÜ "Alekor Textil" sundlõpetamise kohta (ÄS § 201, 203).

5. Lõpetada tööleping OÜ "Alekor Textil" seoses firma likvideerimisega (TLS § 86 p 1), seejuures kohustada tööandjat

a) vormistama töölepingu lõpetamine (TLS § 73 lg 1);

b) maksma kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitust (TLS § 90 lg 1 p 1) arvestusega 7432 krooni.

c) vormistama tööraamat ja tegema lõpparve, millesse kuulub töötasu kasutamata puhkuse eest summas 10 405 krooni.

6. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras arutada ja vastavaltl karistusseadustikule hinnata äriühingu Alekor Textil ametiisikute K.Mäeveer ja A.Rodima tegevust oma ametikohustuste täitmisel.

Kohtumääruse põhjendused:

Hageja nõuab OÜ Alekor Textil juhatuse liikmelt kohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjel äriühingule tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramist ja hüvitamist. Juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju seisneb hageja arvates juhatuse liikme poolt oma kohustuste mittenõuetekohases täitmises ja nende rikkumises, mille tagajärjel tulenevalt korralduslike meetmete puudumisest tekkis tööseisak. Sellest tulenevalt nõuab hageja kahju suuruse kindlaksmääramist ja saamata jäänud töötasu ja viivise väljamksmist endale.

TsMS § 3 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Seega peab isik leidma ja tõendama, et tema õigust või vabadust on rikutud.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 37 lg 2 kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.

Hageja väidab, et äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, kuna kohtutäituril ei ole õnnestunud koheselt täita töövaidluskomisjoni otsust viivitamata täitmise osas. Hageja põhjendab oma väiteid juhatuse liikme poolt oma kohustuste mittenõuetekohase täitmisega ja nende rikkumisega, mille tagajärjel puudusid korralduslikud meetmed. Samuti kelmuse, ametialase võltsingu ja ametiseisundi kuritarvitamisega raskendavatel asjaoludel juhatuse liikme ja volitatud esindaja poolt.

Kohus leiab, et hagejale ei ole teada, kas ja missugused varad on juriidilisel isikul ja kas äriühing on maksejõuetu. Samas väidab hageja, et juhatuse liige ei ole teadlik, mis toimus, kuna kõik toimingud teostas volitatud esindaja ning äriühingut, kui majandusüksust ei eksisteerigi.

Hageja ei saa nõuda ja tõlgendada äriseadustikku (edaspidi ÄS) § 187 lg 2 laiendavalt, st selliselt, et osaühingu juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja juhatuse liikmel võlausaldaja ees omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võlausaldaja võib nõuda.

Juhatuse liikme kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast või ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes vastavalt ÄS § 187 lg 2 osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal (juhatuse liikmel) on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust äriühingu vastu, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Osaühingu osaniku vastutus on sätestatud ÄS § 188 lg 1. Antud juhul olid kõik toimingud hageja ütluste kohaselt tehtud juhatuse nimel äriühingu töötaja A.R poolt, kes tegutses volikirja alusel.

Tsiviilasi nr 2-07-4761

3(4) Kohtutäituril on piisavalt võimalusi, et teha kindlaks võlgniku varaline seisund ja vajadusel vara arestida ja müüa, et täitemenetluse korras saaks sissenõudja nõue täidetud.

Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 7 on täitedokumendiks jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.

Vastavalt TMS § 3 lg 1 täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TMS § 4 lg 2 kui võlgniku eluvõi asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda.

Kui äriühingul puudub vara, kuid on kohustusi, on tegemist maksejõuetusega ja juhatuse liikmetel on TsÜS § 36 alusel kohustus esitada pankrotiavaldus.

Äriühingu maksejõuetuse korral on äriühingu juhatuse liikmel seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus (ÄS § 180 lg-s 51). Samuti võib esitada pankrotiavalduse võlausaldaja (PankrS § 9 lg 1).

Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Hageja nõuded tulenevad Töövaidluskomisjoni otsusest, mis jõustus 18.augustil 2006.a ja mis anti täitmisele vastavalt ITVS § 26 lg 2, mis sätestab: Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus on TMS tähenduses täitedokument.

Kohtul ei ole pädevust TMS § 11 tähenduses nimetatud hagi menetleda ja hagejal ei ole õigust esitada hagi, mille nõuded tulenevad jõustunud ja täitmisel olevast töövaidluskomisjoni otsusest.

Hageja nõue, võtta vastu otsus OÜ "Alekor Textil" sundlõpetamise kohta (ÄS § 201, 203) järgi.

TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Juriidilise isiku sundlõpetamiseks õigustatud isikud on nimetatud TsÜS §-s 40, mille 1 lõike järgi lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus.

ÄS § 203 lg 2 osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Huvitatud isikuks, kes on TsMS § 629 lg 1 järgi on õigustatud esitama avalduse ja nõudma hagita menetluse algatamist äriühingu sundlõpetamiseks, ei saa olla suvaline isik. Huvitatud isikul peab olema õiguslik puutumus äriühinguga, mille sundlõpetamist ta taotleb. Äriühingu sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve äriühingu sundlõpetamine mõjutab. Äriühingu endisel töötajal ei saa olla õigustatud huvi seoses nimetatud äriühinguga, kuna hageja nõue OÜ Alekor Textil vastu on läbi vaadatud töövaidluskomisjonis ja rahuldatud täies ulatuses ning on täitmisel vastavalt TMS-le.

Hageja nõue kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras arutada ja vastavalt karistusseadustikule hinnata äriühingu Alekor Textil ametiisikute K.Mäeveer ja A.Rodima tegevust

Tsiviilasi nr 2-07-4761

4(4) oma ametikohustuste täitmisel.

Hageja poolt hagis ära toodud väited kelmuse, ametialase võltsingu ja ametiseisundi kuritarvitamise kohta raskendavatel asjaoludel ei kuulu algselt läbivaatamisele kohtus (seda enam tsiviilasja raames) ning kohus ei aruta ja ei anna algselt mingeid hinnanguid nimetatud tegude kohta. Kuriteo tunnuste ilmnemisel on hagejal õigus pöörduda uurimisasutuse poole. Uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kohtueelses menetluses ja läbi viima vajalikud menetlustoimingud vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel tasunud ka riigilõivu, kuid kohus ei pea vajalikuks anda hagejale tähtaega riigilõivu tasumiseks, kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest eelpooltoodud põhjendustel. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 372 lg 1, 2, 6, 463-466,660 ja 661.

Tamara Šabarova Kohtunik