2-06-10683/26 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

2-06-10683

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Iko

Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

31. oktoober 2007, Tallinn

X X hagi L R vastu 5000 krooni saamiseks

Harju Maakohtu 29.05.2007 otsus

L R apellatsioonkaebus

16. oktoober 2007, avalik kohtuistung

Hageja X X (IK xxxxxxxxxxx, x), esindaja adv

Anu Sander

Kostja L R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja

adv Mariann Tusti

Resolutsioon

Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi 5000

krooni saamiseks rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta hageja kanda

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 08.05.2006 esitas X X hagi L R vastu laenusuhte tuvastamiseks ja laenusuhtest tekkinud

kahju 5000 krooni hüvitamiseks.

2. 06.05.2005 laenas kostja I S 5000 krooni, mille kohustus tagastama hiljemalt 01.10.2005.

28.09.2005 sõlmisid hageja, kostja ja I S kokkuleppe, kus kostja tunnistab, et tal ei ole

piisavalt varalisi vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Hageja tasus kostja eest I S le ja

viimane võttis täitmise vastu.

3. Kuna hagejal ei olnud plaanitud anda kostjale tagastamatut abi, oli ta teinud toimingu teise

isiku kasuks, kes käesoleval ajal võlgneb talle selle summa.

4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejale võlgu mingit summat. 06.05.2005 võlakirja

kohaselt laenas 5000 krooni kostjale I S . Selle raha kulutas hageja, kuna soovis oma

sünnipäeva tähistada Karl Friedrichi restoranis ja I. Semjonova poleks hagejale raha

laenanud. Kostja tagastas oma võla I S le 28.09.2005. Hageja poolt esitatud kokkulepe on

võltsing. Kosja pole niisugust kokkulepet sõlminud ja sellele ka alla kirjutanud. Sama

kinnitab enda kohta ka I S .

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

5. Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja L R lt X X i kasuks 5000 krooni ning jättis

menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda.

6. Selgitamaks, kas 28.09.2005 kokkuleppele on alla kirjutanud kostja ja I S või keegi teine,

teostati L R ja I S allkirja ekspertiis. Käekirjaekspertiisi kohaselt on kokkuleppele alla

kirjutanud L R ja tõenäoliselt I S . Kuna I S allkiri on suhteliselt väheinformatiivne, ei

ole kategoorilise arvamuse andmine võimalik.

7. Kostja 06.05.2005 võlakiri tõendab võla summas 5000 krooni laenamist, kuid ei tõenda

võla tasumist. Kostja väide, et võla tasumist tõendab 06.05.2005 võlakiri ja Hansapanga

konto väljavõte 01.01.2002–31.10.2005, ei ole asjakohane. Asjaolul, et väljavõtte viimasel

lehel on kuupäev 28.09.2005 ja summa 5300 krooni, tõendi tähendust ei oma.

8. Kostja ei ole oma paljasõnalisi väiteid, et 5000 krooni laenas talle I S ning selle raha

kulutas hageja, millegagi tõendanud. Ka tunnistaja I S ütles, et hageja ei ole talle kunagi

maksnud raha kostja eest.

9. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks hagejale 5000 krooni tagasi maksnud. Hagejal on

õigus kostjalt 5000 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 ja § 1041 alusel tagasi saada.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

10. L R palub vaidlustatava otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt protsessinorme.

11. Kostja ei ole 28.09.2005 kokkuleppele alla kirjutanud.

12. Kohtu seisukoht tunnistaja I S ütluste suhtes on arusaamatu. I S kinnitas, et 5000 krooni

laenas temalt kostja ja viimane on talle ka raha 28.09.2005 tagasi maksnud. Tunnistaja

väitis kategooriliselt, et hagejale ta raha laenanud ei ole ja mingit raha temalt ka saanud ei

ole. Arusaamatu on, miks kohus leidis, et see tunnistaja väide ei toeta kostja väiteid, mis ei

ole sellisel juhul paljasõnalised. Samuti tõendavad kostja väiteid ka pangaväljavõtted.

Need tõendid kogumis lükkavad ümber hageja väited.

13. Hagejal ei ole raha kunagi olnud ja kostja on teda rahaliselt toetanud, kuna tegemist on

tema surnud sõbranna skisofreeniat põdeva pojaga. Hageja ei ole näidanud, millistest

vahenditest ta üldse oleks olnud võimeline kellelegi laenu andma või kellegi võlgu

maksma. Kostja esitas tõendid oma maksevõime kohta.

14. Kohus peaks kontrollima hageja tsiviilprotsessiõigusvõimet, kuna tema käitumine

kohtuistungil kui ka väljaspool kohtuistungit kostjaga suheldes on äärmiselt agressiivne.

Vastustaja seisukoht

15. X X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2(4)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku

materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite puuduliku hindamise tõttu.

Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.

17. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt tasus hageja pooltevahelise kirjaliku

kokkuleppe alusel I S le kostja võla 5000 krooni. Hageja leidis, et selle kokkuleppe alusel

tekkis poolte vahel laenusuhe. Hageja, tuginedes oma nõudes VÕS § 396 lg-le 2, mille

kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib

võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

18. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt osundatud paragrahv ei ole asjakohane. Nimetatud

kokkuleppes ei ole pooled kokku leppinud, et kostja võlgneb hagejale mingi summa ja

kostja ei ole võtnud endale kohustust tasuda hagejale 5000 krooni.

19. Ka maakohus ei tuvastanud poolte vahel laenusuhte olemasolu, kuid leidis, et hagejal on

õigus kostjalt 5000 krooni tagasi saada. VÕS § 78 lg 4 ja § 1041 alusel. Ringkonnakohus

selle seisukohaga ei nõustu.

20. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul kui see tuleneb seadusest või võlgniku

ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest. Vastavalt VÕS §-le 1041 võib isik, kes on täitnud teise isiku

kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, isikult, kelle kohustuse ta täitis,

nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest

vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest

teada sai või teada saama pidi. Tsiviilkolleegiumi arvates käesoleval juhul nimetatud säte

kohaldamisele ei kuulu. Hageja ja kostja olid raha maksmise kohta sõlminud kirjaliku

kokkuleppe. Seega ka juhul kui hageja oleks tasunud selle kokkuleppe alusel kostja võla I

S le, ei saaks seda lugeda tehtuks ilma õigusliku aluseta. Kokkuleppest aga ei tulene

kostjale raha tagasimaksmise kohustust. Seejuures ei ole oluline, mis põhjusel soovib üks

isik täita teise isiku kohustuse selle eest tasu saamata. Käesolevas asjas on kostja väitnud,

et ta laenas raha tegelikult X X i jaoks, et viimane saaks restoranis tähistada oma

sünnipäeva. Seda väidet ei ole hageja ümber lükanud ega andnud mingit muud seletust

raha laenamise vajadusele ning oma soovile see raha ise I S le tagasi maksta.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud ka raha üleandmine hageja poolt

I S le. Selle asjaolu hindamisel tugines kohus üksnes I S allkirjale kirjalikul kokkuleppel,

milles viimane kinnitab, et on X X ilt saanud kätte 5000 krooni. Ekspert ei andnud

arvamust kategoorilises vormis, vaid üksnes möönis, et tõenäoliselt on allkiri kirjutatud I S

poolt. Kolleegium leiab, et sellisel juhul ei saa tugineda ainult allkirjale, vaid raha

üleandmist peavad kinnitama ka muud tõendid. Maakohus on teised tõendid alusetult

kõrvale jätnud ja pole neile mingit hinnangut andnud. Käesolevas vaidluses ei ole I S

huvitatud isikuks, tegemist on erapooletu tunnistajaga, mistõttu on tema vande all antud

ütlused kaalukaks tõendiks. I S ütluste kohaselt ei ole ta sellisele kirjalikule kokkuleppele

alla kirjutanud. Kostja maksis talle 28.09.2005 sularahas tagasi 5000 krooni ja hageja ei

ole talle kunagi maksnud raha kostja eest (tl 145). Tunnistaja ütlusi kinnitab kaudselt ka

kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on 28.09.2005 välja võtnud oma

kontolt 5300 krooni sularaha (tl 153).

3(4)

22. Eeltoodu alusel jõudis kolleegium järeldusele, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ega

tõendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

23. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kolleegium seoses hagi rahuldamata jätmisega nii esimese

kui teise astme kohtukulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

4(4)