2-07-27428/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-27428 Tsiviilasi JS hagi AS vastu tuvastada perioodil 18.09.2002- 09.03.2007.a. tasutud maksed tasutuks elatisena. Menetlusosalised

Hageja JS(isikukood xxx, elukoht xxx); kostja AS(isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks hageja JS poolt perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. AS kasuks tasutud maksed selgitusega maksekorraldustel „na pitanie M “ tasutuks elatisena summas 73860 kr.

3. Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. 23.07.2007.a. esitas JS hagi AS vastu tuvastada perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. tasutud maksed tasutuks alimentidena.

2. 20.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti JS AS kasuks elatisraha 1 200 krooni poja MS ülalpidamiseks alates 28.01.2002.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatisraha 1 000 krooni endise abikaasa AS ülalpidamiseks alates 28.01.2002.a. kuni 12.10.2003.a.

3. Hagejal tekkis elatisraha võlgnevus kostja ees summas 19 750 krooni. Hageja kustutas antud võlgnevuse igakuiselt. Perioodil 18.09.2002.a.-09.03.2007.a. on hageja tasunud elatisraha summas 73 860 krooni, kuid maksete teostamisel märkis hageja selgitustes ekslikult: „Na pitanie M “.

4. 10.03.2007.a. sai hageja täitmisteated täiteasjades nr 027/2007/138 ja 027/2007/139.

5. Nõude sisu täiteasjas nr 027/2007/138 on: elatisraha 1 200 kuni 12.10.2018.a. Elatisraha võlg 28.01.2002.a. kuni 28.02.2007.a. 60 000 krooni.

6. Nõude sisu täiteasjas nr 027/2007/139 on: elatisraha võlg 28.02.2002.a. kuni 12.10.2003.a. 21 500 krooni.

7. Kostja keeldub tunnistamast perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. tasutud makseid alimentidena.

8. Arvestades tasutud maksetega, hageja tunnistab, et on alimendivõlgnevus 7 640 krooni ulatuses, mida hageja on nõus ka maksma.

9. Hageja palub tuvastada perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. tasutud maksed summas

73 860 krooni tasutuks alimentidena.

Kostja seisukoht

10. Kostja esitas 17.08.2007.a. vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnista. Kogu aja jooksul pärast seda, kui hageja lahkus perest, ei huvitanud teda, milliste sissetulekute ja vahendite arvelt peab kostja toitma ja ülal pidama ühist last. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole.

11. Hageja ülekanded märkega „toiduraha M “, mida hageja teostas ebaregulaarselt ning ettearvamata summade kaupa, võttis kostja vastu isa hea tahtena, mis on suunatud oma poja toitumise parandamiseks ning kulutas seda raha vaid nimetatud eesmärgil.

12. 01.10.2007.a. esitas kostja täiendavad vastused hagile. Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et vanematel on võrdsed kohustused oma laste suhtes ja hageja peab osalema oma lapse ülalpidamises ning rahuldama lapse vajadusi, mis koosnevad mitte ainult söögist, kuid ka teistest vajadustest. Seda enam, et hageja materiaalne seis lubab seda teha.

Kohtu põhjendused

13. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

14. Hageja ei märkinud, et soovib asja lahendamist kohtuistungil (t lk 4-5), kostja on soovinud asja lahendamist kirjalikus menetluses (t lk 42-43). Kohus on teinud 27.08.2007.a. kohtumääruse (t lk 44), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 01.10.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 02.11.2007.a.

15. TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt tasutud summad ning maksekorraldusse märgitud selgitus, annavad alust lugeda täidetuks hageja poolne kohustus elatise maksmiseks või mitte. Hageja leiab, et perioodil 18.09.2002.a.- 09.03.2007.a. on tasutud elatist kokku summas 73 860 krooni, kuid maksekorraldusse on hageja märkinud „na pitanie M “ (M toitlustamiseks). Kostja märgib, et hageja ülekanded märkega „toiduraha M “, võttis kostja vastu isa hea tahtena, mis on suunatud oma poja toitumise parendamiseks ning kulutas seda raha vaid nimetatud eesmärgil. Kostja ei ole nõus hageja nõudega tunnistada hageja poolt ajavahemikul 18.09.2002- 09.03.2007.a. makstud toiduraha kohtuotsuse alusel makstud elatiseks. Kohus ei saa nõustuda kostja poolsete seisukohtadega ning seda järgmistel põhjustel.

17. Asja materjalidest nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis kostja kasuks 1 200 krooni kuus (t lk 6). Samuti on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on tasunud perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. kostjale kokku 73 860 krooni (t lk 10-36). Samas tunnistab hageja, et tal on elatise võlgnevus kostja ees 7 640 krooni. Nimetatud võlgnetavale summale ei ole vastuvaielnud ka kostja, samuti ei ole kostja väitnud, et pole hagejalt üldse raha saanud.

18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastavat tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades seda, et hagejal oli kohustus tasuda kostjale poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist ning asjaolu, et hageja on kostjale teostanud maksed, kuigi ebaregulaarselt ning erinevates summades, tuleb lugeda hageja kohustus kostja ees täidetuks. Ei saa pidada mõistlikuks kostja väidet, et kuna maksekorralduses oli selgitusse märgitud toiduraha, siis nimetatud summat olekski pidanud ainult toidule kulutama. Tuleb arvestada sellega, et makstud summad moodustasid hagejalt välja mõistetud elatise summa ning mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt oleks kostja pidanud arusaama, et nimetatud summad on käsitletavad elatisena. Seega on hageja oma kohustuse kostja ees täitnud perioodil korrapäraselt, välja arvatud tekkinud võlg summas 7 640 krooni.

19. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asja materjalidest nähtub, et hageja on oma kohustust täitnud ning tasub igakuiselt kostjale kohtuotsusega välja mõistetud elatise, mis peaks tagama lapse heaolu.

20. Kui kostja peaks leidma, et hageja poolt tasutud elatis ei kata lapse ülalpidamiskulusid, siis on alati võimalik pöörduda kohtusse elatise suurendamise hagiga.

21. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja poolt perioodil 18.09.2002-09.03.2007.a. tasutud maksed selgitusega „na pitanie M “ summas 73860 kr on tasutud kui elatisraha.

Menetluskulu

22. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

24. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja AS kanda.

Ene Tsefels Kohtunik