2-07-19041/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-07-19041

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19041 Tsiviilasi OÜ Jõgeva Vesi hagi Mxxxx Pxxx vastu võlgnevuse 5476,40 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Jõgeva Vesi (registrikood 10126558, asukoht Nurme 7 Jõgeva 48303) Kostja: Mxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2007.a. RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Jõgeva Vesi hagi Mxxxx Pxxx vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord: Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Jõgeva Vesi esitas kohtule 16.05.2007.a. hagi Mxxxx Pxxx vastu veevarustuseja kanalisatsiooniteenuste tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 5476,40 krooni nõudes.

Kostja Mxxxx Pxxx teatas 03.09.2007.a. kirjalikus vastuses, et ei võta hagi õigeks ja vaidles haginõudele vastu.

25.09.2007.a. kohtuistungil osalesid kostja ja hageja esindajana volikirja alusel hageja töötaja Rita Mäemuru. Kohus leidis, et Rita Mäemuru ei ole pädev isik hagejat esindama ja ei vasta TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale ettenähtud nõuetele. Kohus lükkas kohtuistungi edasi.

2 (2)

30.10.2007.a. kohtuistungile ilmus kostja. Kohus tegi kindlaks, et istungile ei ilmunud hageja seadusjärgset esindajat ega ka nõuetele vastavat lepingulist esindajat. Kohtuistungile tuli Rita Mäemuru, kellele kohus oli eelnevalt selgitanud, et ta ei vasta seaduses esindajale ettenähtud nõuetele ja kohus ei luba tal esindada. Rita Mäemuru selgitas, et hageja juhatuse liige ei saanud istungile tulla ja taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus taotlust ei rahuldanud, kuna kohtule pole teatatud hageja esindaja ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest või ilmumise takistusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata kuna hageja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

Hageja oli kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohtukutsed on hagejale kätte toimetatud (tl.28 ja 35). 25.09.2007.a. kohtuistungi lükkas kohus edasi, et istungil saaks osaleda hageja esindaja, kes vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Kohtusse hageja seadusjärgset esindajat ega ka nõuetele vastavat lepingulist esindajat ei ilmunud.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab hagi läbi vaatamata ja seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: