2-07-34422/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-34422

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-07-34422 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 2 324,52 krooni välja mõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095 Tallinn, esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn); Kostja X

24. oktoober 2007.a. Kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu 2 324,52 krooni välja mõistmiseks. 2. Välja mõista X 2 324,52 krooni (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli krooni ja 10 senti) AS-i EMT kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja sõlmisid 24.08.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 24.08.2004.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 3100. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 1 178,15 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 162,76 krooni. Hageja on arvestanud viivist

2 alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007.a. Kostja on olnud viivituses 821 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usus ja mõistlikkuse põhimõtetest, vähendab hageja viivise nõuet ja palub kostjalt välja mõista viivis summas 1 161,76 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 162,76 krooni ja viivis 1 161,76 krooni, kokku 2 324,52 krooni.

KOHTUISTUNG Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kostja, X, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta võtab hagi õigeks ja palub kohtule teha õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Lähtudes asjaolust, et kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus ASi EMT hagi X vastu 2 324,52 krooni välja mõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik