2-07-21932/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-21932 Määruse tegemise aeg ja koht 01.november 2007, Tallinn Tsiviilasi MI hagi AS vastu 16 525 krooni nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagist loobumisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MI(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Piret Blankin (Advokaadibüroo XXX) Kostja AS(registrikood XXX, XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige MP (elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MI hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-21932.

2. Mõista välja kostjalt AS(registrikood XXX) hageja MI(isikukood XXX) kasuks menetluskulude katteks 7125 (seitse tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada aktsiaseltsile Advokaadibüroo (XXX) pool viimase poolt 07.06.2007.a. kahe maksekorraldusega (a5918 ja a5919) Rahandusministeeriumi kontole nr XXXX, viitenumbriga XXX ja makse selgitusega „Riigilõiv M I eest hagiavalduse esitamisel Harju Maakohtule alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes“ kokku tasutud 1250 kroonisest riigilõivust, s.o. 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni.

2

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS

1. 07.06.2007 MI esitas kohtule hagiavalduse MP vastu alusetult tasutud üüri tagastamiseks. 07.08.2007 kohtumäärusega kohus võttis hagi menetlusse ja edastas vastamiseks kostjale M.P . 28.09.2007 hageja taotlusele kohus asendas senise kostja MP AS ja edastas hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamiseks AS-le .

2. 18.10.2007 hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud. Hageja taotleb menetluse lõpetada, tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning välja mõista kostjalt hageja menetluskulud summas 7027,90 krooni (s.o. õigusabikulud ja pool riigilõivust). Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale.

3. 01.11.2007 kirjalikus vastuses kostja on menetluse lõpetamisega nõus, kuid palub jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. Kohus leiab, et MIhagist loobumine on põhjendatud, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

6. Hageja taotleb tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni.

Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu Advokaadibüroo AS kahe erineva maksekorraldusega (a5918 ja a5919) summades 250 krooni ja 1000 krooni 07.06.2007.a. Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX ja makse selgitusega „Riigilõiv MI eest hagiavalduse esitamisel Harju Maakohtule alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes“. Seega on hagi esitamisel tasutud kokku 1250 krooni, millest pool on 625 krooni.

Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg1 p-st 9 ja TsMS § 150 lg 2 p-st 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. RLS § 12 lg 1 ja TsMS § 150 lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Eeltoodu alusel on riigilõivu osalise tagastamise nõudeõigus riigilõivu tasunud advokaadibürool. Kuna hagist loobumise ja riigilõivu tagastamise taotluse on esitanud hageja esindaja vandeadvokaat Piret Blankin, kes on aktsiaseltsis Advokaadibüroo partner, siis kohus loeb, et riigilõivu tagastamise taotluse on esitanud selleks õigustatud isik. Eeltoodu alusel kohus tagastab aktsiaseltsile Advokaadibüroo 625 krooni.

7. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 7027,90 krooni, s.h. õigusabikulu 6527,90 krooni ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 500 krooni.

8. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kohus võib hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka

3 menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Hageja on oma menetluskulude nimekirja ja tõendid esitanud. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 1 ja § 429 lg-le 3 alusel kohus edastas hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale ja määras kostjale tähtaja vastuväidete esitamiseks ja menetluskulude taotlemiseks. Kostja taotles jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaks määramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistele sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 sätestab kuni 20 000 kroonise hinnaga tsiviilasja puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 6500 krooni. Kohus leiab, et selles summas on õigusabi kulude hüvitamise taotlus põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on põhjendatud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmise nõue. Hageja taotleb kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, kuid on riigilõivu summa märkimisel eksinud: hageja on ühe riigilõivu tasumise maksekorralduse tähelepanuta jätnud ja arvestanud tasutud riigilõivu summaks 1000 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja on taotluses nimetanud, et soovib poole riigilõivu kostjalt väljamõistmist siis on õige arvestada väljamõistetav riigilõivu summa tegelikult tasutud riigilõivu järgi. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu kokku 1250 krooni, millest pool, s.o. 625 krooni tuleb kostjalt välja mõista.

Heli Käpp Kohtunik