2-07-31233/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-31233

Tsiviilasi

EP hagi KP vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: EP(ik XXX, elukoht XXX)

Kostja: KP(ik XXX, elukoht, XXX)

Kohtuistungi aeg, koht,

osalenud isikud

31. oktoober 2007. a, Kentmanni Kohtumaja

hageja EP ja kostja KP

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista KP`lt (ik XXX) EP(ik XXX) kasuks igakuine elatis 1000 (üks tuhat)

krooni kuus alates elatisehagi kohtusse esitamisest s.o 27.08.2007. a kuni XXX

lõpetamiseni s.o. kuni XXX.

3. Välja mõista KP`lt riigilõiv 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning

selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt

nõuetekohase

täitmata

jätmise

korral

suunatakse

nõue

sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

27.08.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 1800

krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Hageja sai XXX täisealiseks ja kostja

lõpetas hageja ülalpidamise. Hageja õpib XXX autoremondi lukksepa erialal päevases

õppevormis, mille lõpetab XXX ning seetõttu ei tule hageja ilma kostja majandusliku

toetuseta toime. Hageja ema tööl ei käi ja on invaliidist tütre hooldaja. Kostja on pensionär ja

talle kuulub XXX kinnisvara. Hagejal kulub minimaalseteks vajadusteks igakuuliselt 3600

krooni, millest toidule kulub 2400 krooni, eluasemekuludele 600 krooni, hügieenitarvetele ja

ravimitele 200 krooni, riietele-jalanõudele 200 krooni ja õppevahenditele 200 krooni. Poole

oma kulutustest saab hageja emalt ja vanemalt vennalt.

Kostja seisukoht

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on pensionär, kelle pensioni suuruseks on

3114.75 krooni kuus, millest kulub toidule 1500 krooni, üürile 500 krooni, ravimitele 470.50

krooni ja alaealise tütre K elatisele 644.25 krooni. Kostja saab rahaliselt hakkama ainult

oma elukaaslase abiga, kes on ka pensionär. Kostja on toetanud ja toetab ka edaspidi lapsi,

kuid praegu ei ole tal täiskasvanud pojale E võimalik maksta igakuulist elatist.

31.11.2007.a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma elatist 1000 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke

tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda

õppimise ajal ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise

elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tõendamist, et poolte ühine poeg sai XXX

täisealiseks ja jätkab õpinguid XXX päevases õppevormis. Kohus nõustub hageja poolt välja

toodud igakuuliste kulutustega summas 3600 krooni ja leiab, et nimetatud summaga on

hageja vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrsed õigused ja kohustused, ning

seega tuleks mõlemal vanemal kanda lapse ülalpidamiskuludena 1800 krooni.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas PkS § 61 lg 6 võib kohus

jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes

nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks

tunnistatud põhjused.

Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostja on vanaduspensionär ja tema pensioni

suurus on 3114.75 krooni kuus. Kostja kohtuistungil antud ütluste kohaselt toetab ta hagejat

rahaliselt ja maksab sõiduraha kinni kui hageja tal külas käib. Kostja on nõus maksma kahele

lapsele kokku elatist 2000 krooni kuus, hagejale 1000 krooni ja tütrele 1000 krooni.

Kohus on seisukohal, et kohaldamisele kuulub PkS § 61 lg 4 ja 6, mille kohaselt tuleb

vähendada PkS § 61 lõikes 4 sätestatud elatise suurust, kuna kostja on vanaduspensionär, ta

maksab alaealisele tütrele elatist ja talle endale peab jääma igakuuliseks toimetulekuks raha.

Eeltoodust

tulenevalt,

arvestades

hageja

vajadusi,

kostja

varalist

seisundit

vanaduspensionärina ja asjaolu, et kostja maksab alaealisele tütrele elatist, kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele elatis 1000 krooni kuus. Elatis tuleb PkS § 70 alusel kostjalt

välja mõista alates elatisehagi kohtusse esitamisest.

Kohtukulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 1000 = 9000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 9000 krooni riigilõivu 650 krooni.

Maie Seppo

kohtunik