2-07-15498/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-15498

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

01.11. 2007. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

Hageja EP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejale riigi õigusabi andmise korras määratud esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo XXX) Kostja TD(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Monica Pihlak ( Advokaadibüroo, XXX)

Kohtuistungi aeg 19.09.2007. a

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks, et KRP (isikukood XXX) põlvneb kostja TD´ist (isikukood XXX). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt on kostja KRP´i bioloogiline isa.

Eeltoodust lähtuvalt palus hageja tuvastada, et laps põlvneb kostjast. Samuti palus hageja kostjalt elatusraha välja mõista

Kostja võttis hagi õigeks. Elatusraha osas sõlmisid pooled kompromissi. Kohtu põhjendused Lähtuvalt sünniaktist on KRP´i ema hageja. Isa kanne puudub. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA ekspertiisi akti kohaselt on kostja 99,99995 % tõenäosusega KRP´i isa. Kostja võttis hagi kohtuistungil õigeks.

PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.

Seega kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Erandlikud asjaolud, mis lubaksid viidatud sättest kõrvale kalduda, puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole kostja vanema kohustuste täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud. Seega ei ole menetluskulude, millest hageja oli vabastatud, kostja kanda jätmine õiguspärane.

Kohtunik Epp Haabsaar