3-07-1544/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1544 Otsuse kuupäev

31. oktoober 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Rimon Stinti (Stint) kaebus Tartu Vangla toimingu, mis seisnes veekeedukannu äravõtmises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks veekeedukannu tagastamiseks või tekitatud varalise kahju summas 210 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinni peetav Rimon Stint ostis 07.10.2005.a Tallinna Vangla poest veekeedukannu „Pixy“. 24.07.2007.a teostati Tartu Vanglas R. Stinti kambris nr 314 läbiotsimine, mille käigus võeti kaebuse esitajalt ära eelnimetatud veekeedukann.

Kaebuse esitaja nõudis veekeedukannu tagastamist vangla poolt, kuid seda ei tehtud ning R. Stint esitas Tartu Vangla tegevuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. 01.08.2007.a edastati kaebus Tartu Maakohtust Tartu Halduskohtusse.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

Kaebuse kohaselt teostati R. Stinti kambris 24.07.2007.a läbiotsimine, mille käigus võeti ära kaebuse esitajale kuulunud veekeedukann „Pixy“, mis oli ostetud Tallinna Vangla poest 07.10.2005.a. Antud toimingu kohta ei antud kaebuse esitajale äravõtmise akti ning veekeedukannu ei ole tagastatud. Kontaktisiku selgituste kohaselt olevat veekeedukann liiga võimas. R. Stint leiab, et ei ole oma tegevusega seadust rikkunud, sest ostis nimetatud kannu Tallinna Vangla poest. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks talle üldse müüdi sellise võimsusega kann ning miks lubati seda kasutada kuni 24.07.2007.a. Samuti pole Tartu Vangla välja pakkunud mingit alternatiivi selle probleemi lahendamiseks.

Rimon Stint palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes veekeedukannu äravõtmises ning kohustada Tartu Vanglat tagastama veekeedukannu või hüvitama varaline kahju summas 210 krooni.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla leiab, et Rimon Stinti kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirjaga nr 1-3/17 on kehtestatud Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. Nimetatud käskkirja p 1.29 kohaselt on keelatud veekeeduseadmed võimusega üle 1 kW.

Nimetatud piirangu seadmise põhjuseks oli asjaolu, et Tartu Vanglas kinnipeetavate eluhoonetes hakkasid olema tihti elektrikatkestused kambrites, mis olid tingitud elektrivõimuse ülekoormusest. Igas asutuses on kehtestatud omad elektritarbimise reeglid, mis tulenevad konkreetse hoone elektriseadmete ehitusest. Tartu Vanglas on 3 kambri peale ühine elektrivarustus ja eeskirjad on tehtud arvestusega, et kõik kambrid saavad ilma probleemideta kasutada iga kambri seinakontaktidest 1 kW.

Tartu Vanglas on kinnipeetavatele isikutele müüdud kaupluse vahendusel ainult kuni 1 kW võimsusega veekeetjaid. Elektrikatkestuste põhjusi uurides, selgus, et teistest vanglatest saabunud kinnipeetavate kasutuses on suurema võimsusega veekeedu seadmed. Peale nimetatud asjaolude selgumist, soetas Tartu Vangla endale seadme, millega on võimalik mõõta seadme tarbitavat võimsust ning alustas nende elektriseadmete ülekontrollimist, mida ei oldud soetatud Tartu Vangla vahendusel.

24.07.2007.a jõuti kontrolliga kaebaja kambrini ning veekeedukann Pixy võeti kaasa kontrollimiseks. Kontrolli käigus tuvastati, et veekannu võimus on suurem Tartu Vanglas lubatust (1850 W) ning veekeedu kann paigutati kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu.

Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Seega on ka isiklike asjade laos olev veekeedukann kinnipeetava oma, ära ei ole seda temalt võetud ning seega ei ole tekitatud ka varalist kahju, mille kompenseerimist kaebaja nõuab.

Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg 4 kohaselt on vanglal õigus keelata täiendavalt aineid ja asju, mis ei ole kinnipeetavale lubatud kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud asjad, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. On üldteada, et üle lubatud võimsustega elektriseadmete kasutamise tagajärjel toimuvate elektrikatkestustega võib kaasneda tulekahju puhkemine ning samuti võib saada tervisekahjustusi. Need asjaolud on olulised vangla julgeoleku tagamise seisukohalt ning seega oli Tartu Vangla direktori otsustus keelata vanglas üle 1 kW võimsusega veekeedu seadmete kasutamine kooskõlas kehtiva seadusega.

Lisaks on Tartu Vangla kohustatud järgima elektriseadmete ehituse eeskirju, millega on reguleeritud võimalike kasutatavate elektriseadmete võisused ( EEI 3-5:1994 ehitiste madalpinge – elektripaigaldised 5.osa Elektriseadmete valik ja paigaldamine) ning mis oli samuti üheks otsustusaluseks elektri seadmete võimuse piirangu kohta Tartu Vanglas.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Rimon Stinti kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja on vanglas kinni peetav isik. Kinni peetav isik ja vangla on avalik-õiguslikus suhtes, kuna kaebuse esitaja vaidlustab käesolevas asjas vastustaja toimingut seonduvalt kinni peetavatele isikutele vanglas lubatud asjade äravõtmisega. Seega kuulub selle avalik-õigusliku vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel võib halduskohtus kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega on kaebuse esitaja poolt esitatud nõue lubatav. HKMS § 9 lõiked 4 ja 5 sätestavad, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebus on kohtule edastamiseks kaebuse esitaja poolt vanglale üle antud 30.07.2007.a (templijäljend tl 6 pöördel) ja kuna vaidlustatud on 24.07.2007.a toimingut, siis on kaebus tähtaegne.

HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi ja mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus võib kindlaks teha ainult sellise toimingu õigusvastasuse, millega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuse ning kaebuse esitaja poolt kirjalikus menetluses täiendavalt esitatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumisel hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toiming on õiguspärane, mille tõttu ei rikuta toiminguga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, mille tõttu puudub alus ka kaebuse esitajale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvituse väljamõistmiseks. Haldusmenetluse seaduse § 107 lõige 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vastustaja toiming on kooskõlas õigusaktidega. Kaebuse esitaja õigusi on piiratud seadusliku aluse olemasolul.

Vastustaja on asjakohaselt osundanud, et VangS § 15 lõike 2 punktist 3 ja lõikest 4 tuleneva volitusnormi alusel on Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 punktiga 1.29 keelatud vanglas kinni peetavatele isikutele hoida kambris veekeetjat võimsusega üle 1 kW. Seega on vastustaja toiming- 1850 kW võimsusega veekeetja kaebuse esitajalt ära võtmine ja kaebuse esitaja isiklike asjade hulka vastavas laos paigutamine kooskõlas kehtiva õigusega ja veekeetja kambrist ära võtmine on toimunud seaduslikul alusel. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel puudub kohtul alus vastustaja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kaebuse esitajale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvituse väljamõistmiseks, kuna toiming on õiguspärane ja kaebuse esitajale ei ole kahju tekitatud. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, puudub alus riigilõivu kaebuse esitajale hüvitamiseks. Pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mille tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik Kohtunik