3-07-1695/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-1695 Otsuse kuupäev

31. oktoober 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Raikküla Farmer kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 28. juuni 2007.a käskkirja nr 1-3.5/60 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27. juuli 2007.a vaideotsuse nr 10-10.13/4 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 28. juuni 2007.a käskkiri nr 1-3.5/60 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27. juuli 2007.a vaideotsus nr 10-10.13/4. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Halduskohtu 29. augusti 2007.a esialgse õiguskaitse määrus. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 28.06.2007.a käskkirjaga nr 1-3.5/60 muudeti peadirektori 30.04.2004.a käskkirja nr 1-3.4/40 OÜ Raikküla Farmer osas ning määrati tema piimakvoodiks 4 845 105 kg, millega vähendati OÜ Raikküla Farmer piimakvooti 856 395 kg võrra. Kaebuse esitaja OÜ Raikküla Farmer ei nõustunud piimakvoodi vähendamisega ning esitas 09.07.2007.a PRIA-le vaide. PRIA 27.07.2007.a vaideotsusega nr 10-10.13/4 jäeti vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Kaebuse esitaja ei nõustu PRIA 28.06.2007.a käskkirjaga nr 1-3.5/60 ja 27.07.2007.a vaideotsusega nr 10-10.13/4.

Kvoodi vähendamise aluseks on märgitud nii käskkirjas kui ka vaideotsuses Põllumajandusministri 26.aprilli 2004.a määrus nr 70 „Piima tootmiskvoodi rakendamise, määramise, muutmise ning üleandmise, samuti reservi moodustamise, reservi suuruse ning selle kasutamise täpsemad nõuded ja kord, tootmiskvoodi täitmise kohta andmete esitamise ja arvestuse pidamise ning kvoodi suuruse korrigeerimise ja ekvivalentkoguste täpsemad nõuded ning tootmiskvoodi ületamise korral makstava tasu sissenõudmise, maksmise ning tagasimaksmise täpsem kord" (edaspidi Kord) § 6 lõige 1 ja käskkirjas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 (edaspidi Määrus) artikkel 15 lõige 1.

Piima tootmiskvoodid on Euroopa Liidu (EL) ühtse põllumajanduspoliitika üks meede, mille rakendamise eesmärgiks on piirata piima ületootmist. Igale liikmesriigile on antud kindel tootmiskvoot, mille määramisel on aluseks võetud mingi ajalooline referentsaasta. Liikmesriigid jaotavad selle omakorda põllumajandustootjatele individuaalseteks kvootideks. See osa üldriiklikust kvoodist, mis ei kuulu tootjatele, moodustab reservi. Juhul kui liikmesriik ületab talle määratud kvooti, maksab ta trahvi ja nõuab selle omakorda sisse individuaalset kvooti ületanud tootjatelt. Seega on EL eesmärk piimakvootidega piirata ületootmist.

Eelnimetatud Korra § 6 sätestab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70%-lise täitmise korral vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50% kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

Käskkirjas nr l-3.5/60 ei olnud välja toodud OÜ Raikküla Farmer poolseid piima tarnekvoodi täitmisi. 29.mail 2007.a saadeti PRIA poolt kirjaga nr 2-1/3789 teatis individuaalse kvoodi täitmise kohta. Vastavalt individuaalse kvoodi täitmise teatisele on tarnekvoodiks 5 701 500 kg. Kaebuse esitaja poolt töötlejale turustatud toorpiima piimakoguseks oli teatisel märgitud

3 988 710 kg ( 70,0% ) ja kvoodi täitmiseks kokku 3 988 710 kg. Käskkirjas kvoodi vähendamise kohta ei toodud välja OÜ Raikküla Farmeri poolseid tarnekvoodi täitmisi ega arvutusi, millele ja kuidas tuginedes saadi PRIA poolseks arvutuseks peale teatise esitamist, et kvoodi täitmine ei ole 70% ulatuses toimunud. Alles vaideotsuses toodi välja PRIA poolne arvutus, mille kohaselt kvoodi täituvus on 69,958 %. PRIA märgib oma vaideotsus samuti, et ümardatuna on see 70%. Matemaatiliselt toimub ju alati ümardamine vastavalt sellele millised numbrid on peale koma. Antud juhul on nendeks numbriteks 958.

Ülalnimetatud Korra § 6 sätestab, et individuaalse kvoodi vähendamine toimub olulise mittetäitmise korral. Antud juhul oli vajalik piima tarnekogus täidetud ja rääkida ei saa olulisest mittetäitmisest. Individuaalse kvoodi mõiste on ära toodud Määruse artikkel 5 punktis j, mis sätestab, et individuaalne kvoot on tootja individuaalne piimakovoot mis tahes kvoodiaasta 1. aprillil.

Kvoodi vähendamise teise alusena on märgitud käskkirjas Määruse artikkel 15 lõige 1, mis sätestab, et kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 5 punkti c nõuetele, lähevad need kvoodid hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks tagasi riigi reservi, välja arvatud juhul, kui ta alustab hiljemalt kõnealusel kuupäeval taas tootmistegevusega, nagu on määratletud artikli 5 punktis c. Kaebuse esitaja osas ei saa rääkida sellest, et ta ei vastaks artikli 5 punkti c nõuetele. Määruse lõige 15 sätestab, et kui tootjad ei kasuta kvoote ära terves ulatuses, võib see takistada piimatootmise nõuetekohast arengut. Selliste probleemide vältimiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, et kui tootmisega ei tegeleta või kui kvoote kasutatakse märkimisväärse ajavahemiku jooksul eraldatud kogusest oluliselt vähem, suunatakse kasutamata kvoodid tagasi riigi reservi ning need jaotatakse ümber teiste tootjate vahel. Tuleks näha ette sätted juhtudeks, kui tootjad, kes ei suuda ajutiselt toota, soovivad siiski tootmistegevust jätkata. Artikkel 15 lõige 1 sätestab, kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 5 punkti c nõuetele, lähevad need kvoodid hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks tagasi riigi reservi, välja arvatud juhul, kui ta alustab hiljemalt kõnealusel kuupäeval taas tootmistegevusega, nagu on määratletud artikli 5 punktis c. Kui isik või üksus alustab taas tootmistegevusega hiljemalt kvootidest ilmajäämisele järgneva teise kvoodiaasta lõpus, tagastatakse sellele isikule või üksusele hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 1. aprilliks kõik individuaalsed kvoodid või osa neist, millest ta on ilmajäänud.

Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70 % nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riigi reservi ja millistel tingimustel seda teha. Liikmesriigid võivad otsustada, mis tingimustel individuaalne piimakvoot jagatakse uuesti asjaomasele tootjale, kui ta peaks turustamisega uuesti alustama.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski vääramatu jõu juhtude ja nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

OÜ Raikküla Farmer põhjendas esitatud vaides, millest oli tingitud ajutine piimakoguse langus. PRIA vaideotsuses esitatud põhjendustele mitte mingisugust tähelepanu ei pööranud. Selgituseks märgib kaebuse esitaja veelkord, et OÜ Raikküla Farmer poolt võeti 2006/2007.a kasutusele uus kaasaegne tootmisfarm, kuhu koondati kõik seni erinevates farmides olnud loomad. OÜ Raikküla Farmer poolt teostati investeeringuid kokku 44 361 354 krooni ulatuses (ehitiste maksumus 37 890 575 krooni, masinad ja seadmed 6 412 000 krooni ja muu põhivara

58 779 krooni) selleks, et parandada tootmistingimusi. Teostatud investeeringuid on tõendatud ehitise ülevaatuse aktidega ja laenulepingutega. Loomade ümbertransportimine ja paigutamine tõi ajutiselt kaasa piimakoguse languse. Kuid nüüd, kus piimatootmine on investeeringute tulemusena tunduvalt suurenenud, tekitatakse PRIA poolt olukord, mille tulemusena tekib OÜ Raikküla Farmer piimakvoodi ületootmine ja sel juhul saab rakendada OÜ Raikküla Farmer vastu jälle sanktsioone.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõige 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning sama § lõige 2 kohaselt peavad põhjenduses olema näidatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama § lõige 3 sätestab, et haldusakt peab olema kaalutlusotsus. HMS § 56 lõige 3 sätestab, haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

HMS § 55 lõige 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ja § 60 lõige 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus-ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa.

Vaidlustatud käskkirjas on esitatud üksnes viide üldnormile. Sellist lakooniliselt esitatud asjaolu ei ole võimalik käsitleda haldusakti põhjendusena. Haldusakti põhjenduse esitamise nõude eesmärgiks on tagada eelkõige haldusakti arusaadavus ning kontrollitavus. Vaideotsus ei asenda haldusakti sisu kohta põhjenduste esitamine haldusakti enda põhjendusi ning ei muuda haldusakti seaduslikuks. Ka vaideotsuses ei sisaldu ammendavat faktilist ja õiguslikku põhjendust kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Vaideotsuses on toodud küll numbrilised näitajad, kuid põhjendatud ei ole, miks siis 29. mai 2007.a nr 2-1/3789 teatises on need numbrid teistsugused. Vaideotsus ei kõrvalda käskkirja puudusi.

Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti põhjendamiskohustust oluliseks ja on leidnud, et otsuses endas tuleks esitada põhjendused ja olulised asjaolud. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad OÜ Raikküla Farmer subjektiivseid õigusi ja piiravad tema vabadusi piima tootmisel.

Vastustaja on esitanud vastuse kaebaja kaebusele, milles leitakse, et esitatud kaebus on põhjendamatu. Kaebaja jääb täies ulatuses esitatud kaebuse juurde ja palub kaebuse rahuldada. Tulenevalt vastustaja vastuses esitatust, peab kaebaja oluliseks esitada omapoolsed järgnevad vastuargumendid.

Põllumajandusministeeriumi vastuskiri nr 9.2-2.2/7158-1 ei ole õiguslikult siduv vastustaja poolt välja antud haldusaktiga. See nähtub HMS § 16 mõttest, mille kohaselt kooskõlastuste ja arvamuste vahetamine on haldusorganite vaheline infovahetus, mitte aga haldusakt. Korra § 6 sätestab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70%-lise täitmise korral vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50% kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

Nimetatud korras ei ole märgitud, et alla 70,00 %-lise täitmise korral vähendab PRIA kvoodikogust. Vastustaja kodulehel internetis on avaldatud piima tootmiskvoodi juhend tootjatele ja ka nimetatud juhendis ei ole välja toodud, et täitmine peab olema 70,00 % ja et kõigile teatud tuntud matemaatilised ümardamise reeglid antud korra juures ei kehti.

Vastustaja on esitanud dokumendid, mille alusel kaebaja andis nimetatud Korra § 5 järgi kvoodi üle OÜ Allika Farmer. Kaebuse esitaja on tegutsenud kvoodi üleandmisel vastavalt kehtivale seadusandlusele ja nimetatud dokumentidega ei saa vastustaja tõendada, et seetõttu ei pidanud haldusakti väljaandmisel põhjendama, miks ja mille alusel vähendatakse kvooti ja miks individuaalse kvoodi täitmise teatise 29.05.2007.a nr 2-1/3789 väljaandmisel ümardamist kohaldati ja töötlejale turustatud toorpiima koguseks märgiti 70,0 % ja käskkirja väljaandmisel teatises toodud andmed enam kohaldamisele ei kuulunud. Kaebuse esitaja eesmärk kvoodi üleandmisel oli ja on, et oleks võimalik piima toota ja tänases turusituatsioonis, kus Euroopa Liidus on piima osas tervikuna alatootmine, püüab vastustaja oma välja antud haldusaktiga veelgi süvendada piima puudujääki turul ja jätab arvestamata selle, et kvoodi vähendamise tulemusena ei ole kaebuse esitajal enam järgmisel aastal kui oleks võimalik kvoodi suurendamist jälle taotleda seda enam teha, sest 2007.a kvoodi vähendamine toob kaasa ka tootmises loomade hävitamise.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning sama § lõike 2 kohaselt peavad põhjenduses olema näidatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ja haldusakt peab olema kaalutlusotsus.

Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja OÜ Raikküla Farmer tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.06.2007.a käskkiri nr 1-3.5/60 ja 27.07.2007.a vaideotsus nr 10-10.13/4.

Vastustaja seisukohad

3. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.

Vastavalt Korra § 6 lg 1 järgi kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70%-lise täitmata jätmise korral vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50% kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

Kuna kaebaja täitis kvoodiaastal oma tarnekvooti 69,958 % siis toimus vastavalt eelpool nimetatud määruse sättele kaebaja kvoodi vähendamine.

Kaebajale 29.05.2007.a saadetud teatises nr 2-1/3789 on kvoodi täitmine näidatud küll 70%, kuid seal on tegemist ümardatud summaga. Reaalne kvoodi täitmine oli kaebajal ikkagi 69,958% ning sellest lähtuti ka PRIA poolse haldusakti vastuvõtmisel. PRIA leiab, et antud juhul puudub neil kaalutlusõigus lugeda kaebaja poolt kvoot 70%-liselt täidetuks.

Sama probleemi valguses küsis PRIA oma 13.08.2007.a kirjaga nr 2-1/5393 ka põllumajandusministeeriumi kui eelpool nimetatud määruse autori seisukohta. Oma 30.08.2007.a vastuskirjas nr 9.2-2.2/7158-1 ütleb põllumajandusministeerium, et ümardamist ei saa rakendada. Kvoodi vähendamist ei pea rakendama vaid juhul, kui on tegemist vääramatu jõuga. OÜ Raikküla Farmer väidest ja ka kaebusest kohtule ei tulene, et antud juhul oleks tegemist olnud vääramatu jõu juhtumiga. Kaebaja väidab, et piimakvoodi alla 70% täitmine tulenes uue tootmisfarmi kasutuselevõtust ning see tõi kaasa piimatootmise languse, kuid antud põhjus ei ole käsitletav vääramatu jõuna.

PRIA andmetest nähtub, et OÜ Raikküla Farmer andis 650 000 kg tarnekvooti üle OÜ Allika Farmer. Kvoodi üleandmine toimub vastavalt Korra § 5 järgi koos piimatootmisüksusega, see tähendab koos loomade ja laudaga PRIA peadirektori 21.03.2007.a käskkirja nr 1-3.5/43 alusel. OÜ Allika Farmer omanik on OÜ Raikküla Farmer. Nimetatud tehingust nähtub, et kaebaja oli kvoodiaasta lõpul ka ise teadlik, et ta ei suuda täita 70% kvoodi täitmise nõuet ja seega ta püüdis olukorda päästa osa kvooti üle andes, kuid andis seda üle liiga vähe ning 70% kvoodi täitmise nõue jäi ikkagi täitmata. Seega oli kaebaja kujunenud olukorrast täielikult teadlik ning kaebaja väited, et ta ei teadnud, miks tema kvoodi suurust vähendati on alusetud.

Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et PRIA on haldusakti välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Käesolevas asjas on poolte vahel avalik-õiguslik vaidlus EL-i põllumajanduspoliitika ühe meetme, piima tootmiskvootide küsimuses, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike

2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebuse esitaja poolt esitatud haldusaktide tühistamise nõue lubatav. HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebus on postiasutusele halduskohtule edastamiseks üle antud 25.08.2007.a (tl 31) ja kuna vaideotsus on antud 27.07.2007.a (tl 10-11), siis on kaebus esitatud tähtaegselt.

HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus saab kaebuse sisulisel lahendamisel tühistada ainult õigusvastase haldusakti, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

Kohus, tutvunud kaebuse ja vastusega kaebusele, kaebuse esitaja poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate taotlustega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased. Kuna tegemist on materiaalõiguslikult õigusvastaste haldusaktidega, rikuvad nad kaebuse esitaja õigusi, mille tõttu kuuluvad nad tühistamisele.

Käesolevas haldusasjas on asjakohaseks õigusnormiks, mille kohaldamise osas on pooltel erinev seisukoht Korra § 6 lõige 1, mis sätestab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 70%-lise täitmise korral vähendab PRIA selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates 50% kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole vaidlusalustes haldusaktides Korra § 6 lõiget 1 kohaldanud mõistlikult ja seega ka eesmärgipäraselt. PRIA poolt 29.05.2007.a väljastatud individuaalse kvoodi täitmise teatisega nr 2-1/3789 (tl 8) on tõendatud, et kaebuse esitajale oli määratud piimakvoot 5 701 500 kg 2006/2007 kvoodiaasta andmete alusel. See arv on käsitletav täpse arvuna, kuna on aluseks kaebuse esitajale kvoodi vähendamise arvutustes. Teatise kohaselt on kaebuse esitaja poolt töötlejatele turustatud toorpiima kogus 3 988 710 kg. Kaebuse esitaja poolt töötlejatele turustatud toorpiima koguse puhul on tegemist ligikaudse arvuga, mille puhul on tavaks arvestada ka veamääraga. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et täisarvudega arvutades ümardatakse tulemus täisarvuni. Kaebuse esitaja seisukoha õigsust kinnitab ka Korra § 6 lõige 1, milles määruse andja on kvoodikoguse vähendamise õiguslikult sidunud täisarvuga, milleks on antud juhul 70 %. Kohus lähtub Korra § 6 lõike 1 tõlgendamisel asjaolust, et määruse andja on kvoodikoguse vähendamise sidunud 70%-lise individuaalse kvoodi täitmisega, ega ole seda sidunud 70,0 %-lise või 70,00 %-lise ega 70,000 %-lise täpsusega. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et asjakohased arvutused tuleb teha täisarvudes, mille tõttu kuulub vaideotsuses toodud tulemus 69,958 % ümardamisele täisarvuks ehk 70 %-ks. Arvutuse tulemus ei saa olla ega pea olema kunagi täpsem kui on lähteandmed. Seega ei olnud vastustaja õigustatud arvutama sajandike täpsusega, vaatamata sellele, et määruse andja põllumajandusminister on nii leidnud 30.08.2007.a kirjas (tl 56-57).

Seega ei ole kaebuse esitaja kvoodiaasta jooksul individuaalset kvooti täitnud alla 70 %, mille tõttu on vaidlusalused haldusaktid ( tl 9, 10-11) vastuolus Korra § 6 lõikega 1, rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja kuuluvad tühistamisele.

Kaebus kuulub osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamisele. Kuna pooled ei ole esitanud taotlust vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmiseks jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2007.a esialgse õiguskaitse määrus (tl 32-33), millega peatati vaidlusaluse käskkirja kehtivus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Roby Koik Kohtunik