3-06-1982/53 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1982 Haldusasi Svetlana Pajupuu kaebus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34, nr 41 ja nr 42 p 4 ja 6 tühisuse tuvastamiseks, kaebaja abilinnapeana tööle ennistamiseks ja töölt sunnitult eemal viibitud aja eest töötasu väljamaksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

22. oktoober 2007 Menetlusosalised Kaebaja – Svetlana Pajupuu, esindaja advokaat Gennadi Kull Vastustaja – Loksa Linnavolikogu, esindaja advokaat Ksenia Kravtšenko Kolmandad isikud - Madis Praks, Märt Praks, Andres Kaarmann, Helle Lootsmann, Jaan Pöör, Eha Lahmõtko ja Elbe Kuuspalu

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 16.märtsi 2007 otsus muutmata ja Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista Loksa Linnavolikogult 3000 (kolm tuhat) krooni Svetlana Pajupuu kasuks õigusabikulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 31. oktoobril 2007.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.09.2006 kogunes Loksa Linnavolikogu istungile. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jätkasid Margus Kröönström, Sander Piibemann, Tatjana Mištšenko, Igor Ignahhin, Ljubov Oksenenko, Renata Järve ja Valentina Verbova volikogu esimehe Oleg Gogini juhtimisel istungit. Volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid Viktor Fjodorov, Rein Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

3-06-1982 2(6) Veidemann kõrvalruumi istungit jätkama. Seal avaldasid nad muuhulgas ka umbusaldust volikogu esimehele Oleg Goginile ning valisid uueks volikogu esimeheks Rein Heina. 01.09.2006 R.Heina juhitud volikogu otsusega nr 34 avaldati umbusaldust linnapeale Andres Kaarmannile. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks Helle Lootsmann. Samal istungil vabastati otsuse nr 42 punktiga 4 linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu. Otsuse nr 42 punktiga 6 otsustati maksta teenistusest vabastamisel linnapeale A.Kaarmannile ja abilinnapeadele S.Pajupuule ja Madis Praksile saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras.

2. Svetlana Pajupuu esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34, 41 ja 42 p-de 4 ja 6 tühisus; ennistada kaebaja tööle Loksa linna abilinnapea kohale; hüvitada kaebajale töölt sunnitult eemalviibitud aja eest (alates 11.09.2006) töötasu (ametipalk 12 100 krooni kuus). Kaebuse kohaselt ei luba H.Lootsmann ja tema palgatud turvameeskond valitsuse ametiruumidesse tööle linnapead ning abilinnapeasid. Sellise käitumisega on eiratud seadusi ja rikutud kaebaja kui abilinnapea õigust võtta osa linnavalitsuse igapäevasest tööst. Volikogu 01.09.2006 istungi kutsus kokku ja seda juhatas volikogu esimees O.Gogin. Volikogu oli kokku kutsutud korrektselt, istung toimus kutses näidatud päevakorraga ning istungit juhatas volikogu esimees. Osade volikogu liikmete poolt istungi pidamine isekeskis kõrvalsaalis on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) sätestatud töökorraldusega. KOKS § 42 lg 1 kohaselt korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. KOKS § 44 kohaselt korraldab volikogu tööd ja juhatab istungeid volikogu esimees või tema asendaja. Seega on Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung, mida juhtis R.Heina, õigusvastane ning sellel volikogu istungil vastu võetud otsused tühised. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistuse vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Kaebaja kui abilinnapea teenistustähtaeg on seotud linnapea volitustega ning teenistustähtaeg lõpeb linnapea volituste lõppemisega. Seetõttu rikuvad kaebaja õigusi volikogu 01.09.2006 otsused nr 34 (millega avaldati umbusaldust linnapea A.Kaarmannile) ja nr 41 (millega nimetati linnapeana ametisse H.Lootsmann).

3. Loksa Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu. 09.02.2007 toimunud istungil kiitis Loksa Linnavolikogu veelkordselt heaks kõik volikogu 01.09.2006 otsused. 09.02.2007 volikogu otsusega nr 21 vabastati kaebaja abilinnapea ametist. Otsuste heakskiitmisega teostas volikogu HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. S.Pajupuul oleks kaebeõigus, kui kaebuse esitaja oleks Loksa abilinnapea ja täidaks abilinnapea ülesandeid. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti kaebaja asemel abilinnapeaks E. Kuuspalu, täidab tema abilinnapea funktsioone ning kaebuse esitajal puudub õigus nõuda abilinnapea ametiga seotud teenistustasu. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, millega avaldati umbusaldust linnapeale A.Kaarmannile, otsus nr 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann ning otsus nr 42, millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega. R.Heina juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punkti 11 kohaselt tehti ettepanek seada üles Loksa linnapea kandidaadiks H.Lootsmann. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest ning H.Lootsmanni poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Ka otsus nr 42 võeti vastu häälteenamusega.

3-06-1982 3(6) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asja otsustamist.

4. Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 42 toimunud S.Pajupuu teenistusest vabastamise seadusevastaseks ja mõistis kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja teenistustasu summas 64 735 krooni, millest 24 200 kuulus viivitamatult väljamaksmisele. Kohus jättis rahuldamata taotluse kaebaja ennistamiseks Loksa abilinnapea kohale ning Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühisuse tuvastamise nõudes. Kohtu põhjendused olid järgmised.

a) Käesoleva asja näol on tegemist teenistusvaidlusega, sest kaebaja on taotlenud enda teenistusse ennistamist ja vastava hüvitise väljamõistmist. Teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue hõlmab endas ka teenistusest vabastamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist. Seejuures hindab kohus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste kehtivust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse kontrollimiseks.

b) Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused on tühised. Tuginedes Riigikohtu 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, oli kohus seisukohal, et ei KOKS § 44 lg 1 ega põhimääruse § 10 lg 2 anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. HMS § 63 lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed ei kanna volikogu otsustuspädevust. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit.

c) Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa ka Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust. Seega on kaebaja vabastamine teenistusest toimunud õigusvastaselt.

d) Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 21, millega Svetlana Pajupuu vabastati Loksa Linnavalitsuse liikme kohustustest, on kehtiv. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest kaebaja teenistusest vabastamise kohta on 09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud Loksa Linnavolikogu ning viimatinimetatud otsust ei saa käsitleda tühisena HKMS § 63 lg 1 p 3 alusel. 09.02.2007 volikogu istung otsustati kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil. Volikogu 02.02.2007 istungi kutsus KOKS § 42 lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks toonane volikogu esimees O.Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud O. Gogin aga välja ja lasi volikogu liikmel I.Ignahhinil öelda kohale ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära, teatamata istungi ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selline tegevus on kooskõlas KOKS § 9 lg-ga 1 ja § 43 lg-ga 1. Olukorras, kus O.Gogin ei asunud täitma 02.02.2007 kokkukutsutud istungil volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V.Fjodorov.

e) Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 21 kehtivuse tõttu ei ole S. Pajupuu abilinnapea ametisse ennistamine võimalik. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 vastuvõtmise päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase teenistusest vabastamise päevana. Teistkordselt vabastati S.Pajupuu abilinnapea ametist

3-06-1982 4(6) volikogu 09.02.2007 otsusega nr 21. Seega puudus S.Pajupuu töölt sunnitult 01.09.2006 kuni 09.02.2007 ning sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks on 64 735 krooni. Vastavalt HKMS § 99 lõike1 p 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 24 200 krooni) väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

f) Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 34 ja 41 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti puudub tal nende tühisuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Nimetatud otsusega avaldati umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile ja valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann.

g) Kaebuse osalise rahuldamise tõttu käsitles kohus kaebaja menetluskuludena 3933 krooni suurust summat ja vastustaja põhjendatud menetluskuludena 4000 krooni suurust summat, mis kaebuse rahuldamata osa arvestades moodustas 1334 krooni. Tasaarvelduse tulemusena mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2599 krooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Apellatsioonkaebuses palub Loksa Linnavolikogu tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Apellant leiab, et Tallinna Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja oluliselt rikkunud kohtumenetlusnorme.

a) Kohtuotsuse seisukohad 01.09.2006 ning 02.02.2007 volikogu istungite ja neil vastuvõetud otsuste kohta on vastukäivad. Loksa Linnavolikogu liikmete lahkumine kõrvalsaali 01.09.2006 istungil oli sarnaselt 02.02.2007 istungiga tingitud volikogu tollase esimehe O.Gogini meelevaldsest käitumisest. Nimelt püüdis O.Gogin kõrvaldada kahte volikogu liiget otsustusprotsessist. Kohus oleks pidanud analüüsima 01.09.2006 istungi kohta esitatud faktilisi asjaolusid, sest see oleks saanud viia järelduseni, et olukord oli sama, mis 02.02.2007.

b) Halduskohus on teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. 12.03.2007 kohtuistungil taotles S.Pajupuu Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi tühisuse tuvastamist ja sellel vastuvõetud otsuste nr 34, 41 ja 42 tühisuse tuvastamist. Halduskohus leidis, et selliselt kaebuses sõnastatud nõudeid tuleb käsitleda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lg 1 mõistes. Tühisuse tuvastamise kaebust ei saa käsitleda haldustoimingu seadusevastaseks tunnistamise nõudena. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 25 lg 4.

c) HMS § 58 välistab haldusakti kehtetuks tunnistamise ning tühisuse tuvastamise üksnes formaalsetel alustel. Tühisust tingiva asjaolu esinemine peab olema ilmselge. Linnavolikogu pädevuse hindamisel tuleb lähtuda volikogu liikmete enamuse tahtest ega saa eirata demokraatia põhimõtte teostamist. 01.09.2006 volikogu istungit asus juhtima tollane Loksa Linnavolikogu esimees O.Gogin, kuid tema ebaseadusliku ning volikogu istungi korda jämedalt rikkuva tegevuse tõttu oli volikogu aseesimees Viktor Fjodorov sunnitud võtma volikogu juhtimise üle. 01.09.2006 toimunud R.Heina poolt juhitaval Loksa Linnavolikogu istungil leidis aset üksnes üks korrapärastest reeglitest väljuv sündmus. Nimelt olid kaheksa volikogu liiget ehk volikogu enamus volikogu esimehe meelevaldse tegevuse tõttu sunnitud lahkuma istungit jätkama kõrvalsaali. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 päevakorras oli muuhulgas O.Goginile umbusalduse avalduse otsustamine. O.Gogin oli teadlik sellest, kes linnavolikogu liikmetest toetab umbusalduse ettepanekut, mistõttu tema tegevus Evald Strandbergi ja Vladimir Grilli istungilt kõrvaldamiseks kandis eesmärki nurjata umbusalduse hääletus. Kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti küll istungi läbiviimise norme, kuid arvestades O.Gogini käitumist ning kahe volikoguliikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks kõigi liikmete istungilt mittelahkumise korral umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused moonutatud nii, et see ei kajastaks volikogu tegelikku tahet. Ainuüksi fakt, et volikogu enamus võttis otsused vastu kõrvalsaalis, ei tähenda, et sellised otsused võeti vastu ebapädeva organi poolt. Esinduskogu kui haldusorgani pädevuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata organi koosseisule. 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb silmas pidada eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine

3-06-1982 5(6) tunnistades sellega linnavolinike koosseisu enamuse pädevust võtta erandkorras vastu otsuseid isegi juhul, kui volikogu esimees seda kõikide võimalustega takistada püüab. Analoogsele seisukohale on asunud ka Riigikohus 27.06.2001 otsuses nr 3-3-1-35-01.

d) Kuna vaidlusalune haldusakt ei ole tühine, pole S.Pajupuu teenistusest vabastamine seadusevastane ning tal puudub õigus nõuda hüvitist töölt sunnitud puudutud aja eest. Mistahes muid ATS-st või teistest seadusest tulenevaid vigu vastustaja vabastamisel, samuti kaalutlusvõi vormivigu vaidlusaluse otsuse andmisel ei ilmnenud.

6. Svetlana Pajupuu on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

a) Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 ja 02.02.2007 istungite läbiviimisel tekkinud olukorrad olid erinevad. Kui 01.09.2006 alustas ja lõpetas volikogu istungi ja pidas kinni ettenähtud päevakorrast tollane volikogu esimees O.Gogin, siis 09.02.2007 teatas volikogu aseesimees I.Ignahhin 10 minutit enne istungi algust, et volikogu istung jääb ära. Halduskohus asus seisukohale, et istungi ärajätmise näol oli tegemist katkestatud istungiga ning see andis õiguse volikogu liikmetel koguneda omaalgatuslikult. Samas ei katkestanud volikogu esimees O.Gogin 01.09.2006 volikogu istungit, esimees juhatas istungi lõpuni ega lahkunud istungiruumist enne volikogu istungi lõppu. KOKS ega Loksa linna põhimäärus ei anna võimalust pidada kaht volikogu istungit samal ajal. R.Heina poolt juhatatud 01.09.2006 istungil puudus volikogu pädevus. Sellele otsusele jõudis Riigikohus 29.09.2006 otsuses nr 3-4-1-11-06. Vaidlustatud otsused ei saa olla õiguspärased, kui istung ei olnud õiguspärane. Seega haldusaktid, mis võeti vastu Loksa Linnavolikogu poolt R.Heina juhitud istungil, on tühised HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt.

b) Kohus ei ole väljunud kaebuses esitatud nõude piiridest, arvestades HKMS § 19 lg 7. Kaebuses oli esitatud nõue tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud aja eest töötasu hüvitamiseks ning kohus pidi tuvastama teenistusest vabastamise aluseks oleva haldusakti kehtivuse.

c) Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Volikogu pädevust saab kanda üksnes see istung, mis on kokku kutsutud ja läbi viidud vastavalt KOKS § 43 lg 1 ja § 44 lg 1. Volikogu esimees teatas 01.09.2006 istungi alguses valimiskomisjoni otsusele tuginedes, et 2 volikogu liikme volitused on peatatud. Otsuse volikogu liikme liikmelisuse peatamiseks teeb vastavalt KOKS § 20 lg-le 3 KOV valimiskomisjon, mitte volikogu esimees.

d) Kuna vaidlusalune haldusakt on tühine, on kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastane. Sellest tulenevalt on tal tulenevalt ATS § 135 lg-st 1 õigus nõuda hüvitist töölt sunnitult puudutud aja eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme kaebaja taotluse kindlaks tegemisel ega lahendamisel. Nii kirjalikus kaebuses kui ka 12.03.2007 kohtuistungil on kaebaja taotlenud enda teenistusse ennistamist. Teenistusse ennistamise nõue kätkeb endas teenistusest vabastamist puudutava haldusakti õiguspärasuse kontrolli, sest teenistusse saab tulenevalt ATS §-st 135 ennistada vaid ebaseaduslikult vabastatud ametniku. Kaebaja vabastati teenistusest 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel välja antud otsusega nr 42, seega pidi kohus kontrollima kaebaja väidet, et nimetatud haldusakt on tühine. Kuna teenistusse ennistamine ei olnud võimalik vaatamata teenistusest vabastamise seadusele mittevastavusele, sai kohus otsuse resolutsioonis võtta seisukoha üksnes teenistusest vabastamise seadusevastasuse ning hüvitise väljamõistmise kohta. Seega on kohus asja lahendamisel lähtunud kaebaja poolt esitatud nõude piiridest.

3-06-1982 6(6)

9. Kohus on põhjendanud, miks V.Fjodorovi poolt juhitud 01.09.2006 istung ei omanud volikogu otsustuspädevust erinevalt 02.02.2007 ja 09.02.2007 toimunud istungitest. Kohus on võrrelnud kõigi istungite toimumise asjaolusid ning tuvastanud, et 01.09.2006 jätkus korra kohaselt kokku kutsutud volikogu istung O.Gogini juhtimisel ning olenemata sellest, millistel põhjustel osa volikogu liikmeid volikogu istungilt lahkus ja oma istungit pidama asus, ei olnud viimase puhul tegemist volikogu istungiga. Kohtu seisukohad tuginevad tuvastatud asjaoludele, on põhjendatud ega ole vastuolulised.

10. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja tuvastanud otsuse nr 42 tühisuse kaebajat puudutavas osas. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on tühine haldusakt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan. Kaebaja viitab õigesti, et HMS § 63 lg 2 p 3 kohaldamiseks peab tühisuse aluseks olev asjaolu olema ilmselge. Ringkonnakohtu arvates ei ole otsuse nr 42 vastu võtnud organil pädevuse puudumine vaieldav. V.Fjodorovi juhitud istung ei kujutanud endast volikogu istungit. Volikogu otsustuspädevus ei sõltu mitte üksnes kogunenud liikmete arvust. Otsuste vastuvõtmisel peavad olema järgitud menetlusnõuded, et volikogu liikmete enamuse seisukohta käsitleda volikogu otsusena. Riigikohus on 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu kahe istungi osas jõudnud 29.09.2006 otsuses nr 3-4-1-11-06 seisukohale, et „istungilt lahkunud volikogu liikmetel oli oma õiguste kaitseks võimalik kasutada seaduses sätestatud vahendeid, mida nad ka kasutasid.“ (p 22). Riigikohus on samas otsuses pidanud 01.09.2006 tekkinud olukorda erinevaks Riigikohtu 27.06.2001 otsuses nr 3-3-1-35-01 käsitletud olukorrast ja apellatsioonkaebuse põhjendused ei veena ringkonnakohut vastupidises. O.Gogin ei katkestanud 01.09.2006 volikogu istungit ega lahkunud istungilt, istungilt lahkusid osad volikogu liikmed, see aga ei omanud vaadeldaval juhul õiguslikku tähendust.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Loksa Linnavolikogu menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 9440 krooni õigusabikulude hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid ringkonnakohtu arvates on kulud põhjendamatult suured. Tegemist oli teenistusvaidlusega, milles mõlema poole põhilised seisukohad olid esile toodud esimese astme kohtus, apellatsioonimenetluses ei esitatud uusi väiteid ega seisukohti. Seetõttu peab ringkonnakohus asjas vajalikeks õigusabikuludeks 3000 krooni (HKMS § 93 lg 5), mis tuleb kaebajale välja mõista.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma