2-07-27994/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoobril 2007.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-27994 Tsiviilasi ÜK hagi AA vastu pärimisõiguse tuvastamiseks Asja läbivaatamine kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ÜK(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja: AA(isikukood: XXX, elukoht XXX) Resolutsioon

Lugeda tuvastatuks, et ÜK(isikukood: XXX) võttis vastu PL(L)(isikukood: XXX) pärandvara ja asus seda valitsema ja valdama 6 kuu jooksul pärast PL surma XXX. Kohtukulude jaotus Hagimenetluse kulud: riigilõivu ja kostja Anne Arumaa. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja oma 24.10.2007.a vastuses tunnistab hagi.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks, kui avaldus esitatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

PL(hageja ja kostja ema) suri . Hageja kolis PL (pärandaja) juurde elama 1991. aastal ja elas seal kuni 1997. aastani. Pärast pärandaja surma hakkas hageja pärandajale kuulunud majapidamisesemeid ja mööblit kasutama, millega võttis vastu kogu pärandvara. Kostja kinnitab, et hageja elas pärandaja juures pärandaja surmani ja hakkas seejärel pärandvara valitsema ja valdama. Kostja ja hageja leppisid pärandaja matustel kokku, et pärandavara jääb hagejale.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.01.1997.a avanenud pärandi puhul vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 164 lg-le 2 Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 536 järgi on seadusjärgseteks pärijateks lapsed, abikaasa ja vanemad. TsK § 551 järgi peab pärandi omamiseks pärija selle vastu võtma; pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta on faktiliselt asunud pärandit valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et hageja asus faktiliselt PL pärandit valitsema ja valdama, mistõttu saab teda lugeda pärandi vastuvõtnuks.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 ja 3 tuleb hageja menetluskulu: riigilõiv jätta kostja kanda.

Kohtunik: