2-04-918/10

2-04-918/10 · Tallinna Ringkonnakohus

2007-10-30

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-918 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ülle Jänes Tsiviilasi AS ISS Eesti (endine AS Minu Vara) hagi Arko Oki (Okk) vastu 68 451,50 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arko Oki apellatsioonkaebus K...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-04-918 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ülle Jänes Tsiviilasi AS ISS Eesti (endine AS Minu Vara) hagi Arko Oki (Okk) vastu 68 451,50 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arko Oki apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS ISS Eesti, esindaja Janno Kümnik; Kostja Arko Okk, esindaja Jako Okk.

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. Tallinna linn oli Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Tallinnas, x asuva elamu suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. Mustamäe haldusterritooriumil asuvate elamute haldamise ja hooldamise kohustus lasus kuni elamute haldamise üleandmiseni korteriühistutele Mustamäe Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttel, kes kujundati ümber AS-ks Mustamäe Kinnisvarahaldus ja alates 28.06.2001 sai ärinimeks AS Minu Vara, kes peale ühinemislepingut sai ärinimeks AS ISS Eesti. 2. Kostja Arko Okk oli Tallinnas, x asuva eluruumi omanikuks alates eluruumi erastamisest 11.10.1995 kuni 15.03.2004. Kuna käsitletava eluruumiga seotud kulutused on alates 2004 jaanuarikuust tasutud uue omaniku poolt, ei ole hageja nõudnud alates jaanuarist 2004 sissenõutavaks muutunud haldaja kulutusi, kuid detsembris 2003 tarbitud kommunaalteenuste kohta esitati jaanurikuus arve kostjale. 3. Hageja, täites erastamise kohustatud subjekti kohustusi elamu haldamise osas, osutas korteriomanikele haldus-, heakorra-, hooldus- ning avariiteenust, kogus elamu remondifondi rahalisi vahendeid ja korraldas korteriomanike varustamist prügiveo- ning kommunaalteenustega (vesi, küte, elekter). Nimetatud teenuste osutamisest tulenevalt esitas hageja kostjale arveid igakuiselt kostjale kuuluva eluruumi aadressil. Elamu haldamisest tulenevate arvete summa kokku ajavahemikul jaanuarikuu 2000 – jaanuarikuu 2004 on 68 451,50 krooni. Kuna kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi temale hageja poolt perioodil

jaanuar 2000 – jaanuar 2004 esitatud arvet, ega ole esitanud enne kohtumenetlust kirjalikku teadet arvete tasumisest keeldumise kohta, esitas hageja 28.07.2004 Tallinna Linnakohtule hagi 68 451,50 krooni sissenõudmiseks. 4. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel olnud ka varem õigusliku sisu poolest käesoleva vaidlusega sarnane vaidlus, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tsiviilasi nr. 2/3/227-5716/98), mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale haldusteenuse võlgnevus 31.12.1999 seisuga täies ulatuses. Sellise kokkuleppe sõlmimine tõendab hageja arvates, et kostja on tunnistanud temale samadel alustel esitatud arvete õigsust ning enda kohustust need arved tasuda. Käesolevaks ajaks on kostja kokkuleppe täitnud. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma võla lisaks jooksvalt esitatavatele arvetele. Kostja täitis kokkulepet võla tasumise osas ning sellega täitis hageja ees kõik 01.01.2000 sissenõutavaks muutunud kohustused. Peale kokkuleppe sõlmimist sissenõutavaks muutunud kohustustest ei ole kostja täitnud ainsatki, isegi mitte osaliselt. Hageja leidis, et kostja selline käitumine on olnud pahatahtlik ning vastuolus poolte kokkuleppe ja hea usu põhimõttega. 5. Ajavahemikul 01.01.2000 – 30.06.2001 tekkinud kohustuse osas on hageja esitanud järgneva õigusliku põhjenduse. Eluruumide erastamise seaduse (alates 27.03.1999 kuni 30.06.2001 kehtinud redaktsioon) § 15.1 lg 1 sätestas, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, mis reguleeriks poolte õigusi ja kohustusi halduskulude eest tasumisel ning sellist lepingut ei ole sõlmitud ka sama eluruumi eelmise omanikuga, lähtus hageja kostja halduskulude eest tasumise kohustuse kindlaksmääramisel samadest tingimustest, milliste kohaselt maksid halduskulude eest teised elamu korteriomanikud. 6. Kostjale osutatud teenuste maksumuse kindlaksmääramisel on hageja lähtunud Mustamäe Halduskogu 08.12.1998 otsusest nr 6 ja 08.02.2000 otsusest nr 3. Kostjale vahendatud soojusenergia tarbimise arvestamisel on hageja lähtunud Tallinna Linnavalitsuse 11.12.1998 määrusega nr. 78 kinnitatud korrast. Kuna kostja eluruumis puudusid kõnealusel perioodil veearvestid, lähtus hageja kostja vee tarbimise arvestamisel Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 määrusest nr. 65. Nimetatud määruse kohaselt veearvestita korteri vee tarbimise kindlaksmääramisel aluseks elamu üldarvesti näit, teistes eluruumides mõõdetud vee kogus, arvestiteta eluruumide suurus ning konkreetse (arvestamise objektiks oleva) eluruumi suurus. 7. Ajavahemikul 30.06.2001 – 01.02.2004 kostjale tekkinud kohustuse osas on hageja poolt esitatud alljärgnev õiguslik põhjendus. Alates 01.07.2001 kehtiva korteriomandiseaduse § 13 lg-st 1 tuleneb korteriomaniku kohustus tasuda kaasomandieseme majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva korteriomandi osa suurusega. Sama seaduse § 22 näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Aluseks võttes eelnimetatut esitas hageja kostjale arved korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskavast lähtuvalt. Kostjale osutatud teenuste maksumuse kindlaksmääramisel on hageja lähtunud Mustamäe Halduskogu 08.02.2000 otsusest nr 3 ning korteriomanike poolt 22.10.2001 ja 06.11.2002 toimunud üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadest. Kostja soojusenergia- ja veekulu arvestus toimus ajavahemikul 30.06.2001 - 01.02.2004 samade õigusaktidega sätestatud korra kohaselt, nagu eelneval perioodil. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ning sama seaduse § 174 kohaselt on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb VÕS § 108 lg-st 1.

8. Eeltoodut aluseks võttes palus hageja välja mõista Arko Okkilt hageja kasuks võlgnevus summas 68 451,50 krooni ning kõik hageja kantud kohtukulud riigilõivule, õigusabikuludele ning ekspertiisikulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited 9. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt on tal käesolevale hagile samad vastuväited, mis olid kostjal varasemas tsiviilasjas nr 2/3/227-5716/98. Kostja leidis, et hagiavaldusele lisatud dokumendid, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb, ei ole kohandatavad omaniku ja teenindaja suhtele. Hageja esindaja varjab hoolikalt informatsiooni, mis annaks võimaluse hinnata tema omandi hooldamiseks tehtud kulutusi. Kostja ei oma informatsiooni maja korteriomanikele esitatud arvete summade kohta, seega ei saa kostja ka teada, kui suured on olnud tegelikud kulutused. Kostja oli seisukohal, et hageja ei osuta ise vee- ja kanalisatsiooniteenust, vaid vahendab seda. Sama toimub küttega ehk soojusenergiaga. Kostja kinnitas, et teda ei huvita kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tariifid, vaid teda huvitab tööde hulk ja maht, milline on tehtud Tallinnas, Mustamäe tee 124 asuva hoone hooldamiseks üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja taotles kohtult teha Mustamäe tee 124 majas paikvaatlus elamu seisukorra kindlaksmääramiseks. Kostja küsis, mitu korda aastas on elanikelt kogutud raha eest teostatud hooldustöid majasiseselt, niidetud muru ja koristatud lund. Kostja tõstatas ka küsimuse hoolduslepingu kehtivusest, kuna lepingul puudub siiamaani Mustamäe Linnaosa vanema J.Tombergi allkiri. Lepingu p 7 kohaselt on leping sõlmitud 11.10.1995 ja jõustub hetkest, kui mõlemad pooled on lepingule alla kirjutanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused 10. Maakohus rahuldas hagi. Hageja võttis omaks asjaolu, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, mis reguleeriks poolte õigusi ja kohustusi halduskulude eest tasumisel ning sellist lepingut ei ole sõlmitud ka sama eluruumi eelmise omanikuga. Seetõttu lähtus hageja kostjale halduskulude eest tasumise kohustuse kindlaksmääramisel samadest tingimustest, milliste kohaselt maksid halduskulude eest teised korteriomanikud samas elamus. Hageja selline põhjendus kostjale halduskulude kohustuse kindlaksmääramise tingimuste määratlemisel oli kohtu arvates kooskõlas seadusega, seega õiguslikult põhjendatud. Kostja seisukoht halduskulude kohustuse kindlaksmääramise osas kostjale oli kohtu arvates meelevaldne ning ei põhine seadusel. 11. Lähtudes hageja poolt kostjale osutatud ja vahendatud teenuste maksumuse määramisel kostjale perioodil 01.01.2000 – 30.06.2001 ja perioodil 30.06.2001 – 01.02.2004 tekkinud kohustuse suuruse määratlemisel lähtutud nõude õiguslikest alustest, leidis kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. 12. Kostja ei ole asjas esitanud kohtule ainsatki tõendit selle kohta, et ta on mõnda hageja poolt talle vaidlusalusel perioodil esitatud arvet selle saamisel vaidlustanud või teatanud hagejale kirjalikult oma keeldumisest tasuda arve koos vastava põhjendusega. Kostja vastuväited hagile sisaldavaid erinevaid pretensioone hageja aadressil seoses kostjale osutatud teenuste maksumuse ja kvaliteediga, samas igakuiselt arvete saamisel hagejapoolsete minetuste esinemisel elamu haldamisel, teenuste osutamisel või nende vahendamisel kostjale, olnuks kostja poolt mõistlik hagejale oma pretensioonid ka esitada (näiteks remonttööde, lumekoristuse, avarii remontide kvaliteedi ning maksumuse jne. pinnalt), mitte aga jätta arved tasumata pikema aja jooksul. Korteriomanikuna oli kostja tulenevalt seaduse mõttest kohustatud osalema kaasomandieseme majandamises oma vahenditega talle esitatud arvete alusel. Seda kohustust pole kostja täitnud kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, milline käitumine on nii hageja kui teiste sama elamu korteriomanike suhtes hea usu põhimõtete vastane.

13. Kostja poolt hagile esitatud vastuväited on ainetud ja paljasõnalised ning esitatud kohtule ilma õigusliku põhjenduseta ning on oma käitumist käsitletavas õigussuhtes õigustava iseloomuga, mistõttu jättis kohus need tähelepanuta. Kostja seisukoht, et kohus peaks paikvaatlusega tuvastama elamu tehnilise seisundi, polnud kohtu arvates asjakohane, sest sellise menetlustoimingu läbiviimine kohtu poolt eeldaks kaasnevalt ka elamu tehnilise seisundi kindlaks tegemist ehitustehnilise ekspertiisi tulemusel poolte või ühe poole taotlusel ning eksperdi osalust antud menetlustoimingu läbiviimisel. Ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist pooled kohtult taotlenud ei ole. 14. Kohus leidis, et kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet selle arvestuslikus osas, samas on kostja kogu menetluse vältel nii oma kirjalikes vastustes kui ka istungil antud seletustes oma esindaja kaudu avaldanud hagi suhtes seisukohta, et kõik hageja poolt kostjale esitatud arved ei põhine tegelikel kuludel ning on ülemääraselt suured, mistõttu kostja neid arveid pole ka tasunud. 15. Kohus määras poolte nõusolekul asjas raamatupidamis-finantsekspertiisi eesmärgiga tuvastada asjaolusid, mis omavad käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähendust. Ekspertiis teostati 01.03.-31.08.2006. Eksperdi arvamuse kohaselt on ekspert seadnud endale eesmärgiks tuvastada AS Minu Vara poolt koostatud arvete aluseks olevate dokumentide, vahendatud teenuste/kaupade arvestuses esinevaid võimalikke ebatäpsusi ja mittevastavust raamatupidamisseadusele. Ekspert asus seisukohale, et AS Minu Vara poolt kostjale esitatud arved ajavahemikus 01.12.1999 kuni 01.02.2004 on kooskõlas raamatupidamiseseaduse §-s 7 kehtestatud nõuetega. Samuti vastavad hageja koostatud arved käibemaksuseaduse § 37 kehtestatud nõuetele. Eksperdi hinnangul on võimalik ekspertiisialuse perioodi kohta saada AS Minu Vara raamatupidamises asuvate dokumentide alusel ülevaate Tallinnas, x asuva korteriomandi hoolduseks ja haldamiseks tehtud tegelikest kuludest. Uurimuse käigus veendus ekspert, et AS Mustamäe Kinnisvarahooldus ja AS-i Minu Vara poolt kasutatud hinnakirjades hagetaval perioodil on kulude ja teenuste hinnakirjade koostamisel lähtutud ühtsest metoodikast ja see on järjepidev. Eksperdi hinnangul põhinevad käsitletaval perioodil hageja poolt kostjale esitatud arved hageja poolt kantud tegelikel kuludel ja juhul kui kuluarvestus on liialt ressursimahukas, siis kehtestatud tariifidel (hinnakirjadel). Kohtul puudus alus kahelda eksperdiarvamuses avaldatud seisukohtade põhjendatuses.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 16. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus. Kostja jagab maakohtu arvamust, et kostja seisukoht halduskulude kohustuse kindlaksmääramise osas ei põhine seadusel. See põhineb põhiseaduse § 154 „ ...Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.“ Kostja ei nõustu maakohtu tõdemusega, et kohaliku omavalitsuse allüksuse halduskogu otsus on põhiseadusest ülimuslikum. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus jätab tähelepanuta Hoolduslepingu p.2.1-2.5 ja 4.1. Ei vasta, miks TsK § 174 lg 1 tulenev kehtib kostjale ja ei kehti hagejale, sama VÕS § 76 lg 1, VÕS § 101 lg l p l puhul. Kostja väidab, et võlg ei ole ainult rahaline kohustus, ka mitterahalise kohustuse täitmata jätmine on käsitletav võlana (VÕS § 108). Kostja leiab, et käesolevas kohtuvaidluses tuleks juhinduda VÕS 35. peatükis tulenevast. VÕS on jõustunud 2002. a st vaidlusalusel perioodil. Maakohus toetub oma otsuses ekspertiisi akti (p 1.3) juhendmaterjalina kasutatud raamatupidamisseaduse ja käibemaksuseaduse redaktsioonile, milline jõustus poolteist aastat peale vaidlusaluse perioodi lõppu, mais 2005. Vaidlusperioodil kehtinud käibemaksuseaduse viimane § on 30. Maakohus toetub oma otsuses käibemaksuseaduse §-ile 37. 17. Kostja on seisukohal, et kuni poolte kokkuleppeni või kohtuotsuse jõustumiseni ei ole käesolevas kohtuvaidluses võlgnikku ja võlausaldajat. On hageja ja kostja. Maakohus kasutab oma otsuses seaduste sätteid, millised on kohaldatavad võlgnikule. Kohtu arvates on

hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsusest nähtub, et ka edaspidi tuleb erastatud korterite omanikel tasuda määruste nr 254 12.08.1993 ja nr 172 11.06.1996 alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole ühtegi vaidlusalusel perioodil esitatud arvet vaidlustanud. Kostja on esindaja kaudu vaidlustanud kõik hageja poolt esitatud arved, alates märtsist 1998 kuni jaanuar 2004. Asjaolu, et kostja vaidlustas arved ,on hageja kohtu poole pöördumise põhjus.

Vastus apellatsioonkaebusele 18. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine polnud õige, kuna kostja pole oma kaebuses põhjendanud, milles seisneb kohtuotsuse õigusvastasus või mismoodi on kohus rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 19. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste ja nende esindajate seisukohad ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 20. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel õigusnormi, s.t kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse või menetlusõiguse normi, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus on õigesti kohaldanud 01.01.2000 kuni 30.06.2001 EES sätteid ning tuvastanud, et hageja on õigesti lähtunud halduskogu otsustest teenuste vahendamisel ja arvestamisel ning vee tarbimise arvestamisel Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 määrusest nr 65. Õige on ka hilisemal nõudeperioodil tuginemine KOS sätetele. Kostjal on kohustus temale osutatud ja tema poolt tarbitud teenuste eest tasuda, ning viide, mille kohaselt kaetakse kulud riigieelarvest, ei ole õige. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning rajatud üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tõendeid on istungil uuritud ja pooled on oma arvamuse nende kohta avaldanud. Kaebuses ei ole esitatud ühtki arvestatavat põhjendust, miks ei ole kohtuotsus õige ja seaduslik. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et kostja ei ole nelja aasta jooksul tasunud ühtegi talle esitatud arvet ega neid vaidlustanud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja otsus tuleb jätta muutmata ning menetluskulud jätta kostja kanda. .

U.Loonurm I.Nõmm Ü.Jänes