2-04-369/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-04-369 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V S hagi J S vastu sünnitunnistuses tehtud kande ebaõigeks tunnistamise, alusetult elatisena makstud 45 000 krooni väljamõistmise ja elatise maksmise lõpetamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2007 Hageja: V S (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: J S (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada Haapsalu rajooni Perekonnaseisuosakonnas sünniaktide registreerimise raamatusse xxx.a tehtud kanne nr xxx, mille kohaselt on S S (IK xxx) sünniakti isana kantud V S, ebaõigeks.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

4. Lõpetada Ida-Viru Maakohtu 17.07.2000.a otsusega V S´lt J S kasuks poja S S (sündinud xxx.a ) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmine.

5. Jätta V S nõue J S vastu alusetult elatisena makstud 45 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

6. Välja mõista J S´lt V S kasuks viimase menetluskulude katteks 3110 (kolm tuhat ükssada kümme) krooni.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 30. oktoobril 2007 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

S S on sündinud xxx.a Haapsalu linnas, mille kohta 15.12.1989.a on Haapsalu rajooni Perekonnaseisuosakonnas sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr xxx. Lapse isana on kantud sünnitunnistusele V S ja emana J S. Ida-Viru Maakohtu 17.07.2000.a otsusega oli V S ja J S abielu lahutatud ning määratud nende alaealise poja S S elukohaks J S elukoht. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega V S´lt välja elatis J S kasuks poja ülalpidamiseks.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

V S esitas 16.04.2004.a kohtule hagi J S vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte xxx.a sõlmitud abielu lahutatud Ida-Viru Maakohtu 17.07.2000.a otsusega. Abielust on sündinud xxx.a poeg S, kes kasvab kostja juures. Hageja maksab kostjale lapse ülalpidamiseks elatist ning osaleb isana poja kasvatamises. Hageja külastas poega regulaarselt, kuid kostja üritab iga kord neid kohtumisi takistada. Detsembris 2003. a kui hageja soovis pojaga kohtuda, teatas kostja, et S ei ole hageja laps.

Hageja palub tunnistada S S, sündinud xxx. a, sünnitunnistusse isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ning kostjalt välja mõista kohtukulud.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 15.06.2004.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna poolte abielu lahutuse ning elatise väljamõistmise asja arutamisel seda küsimust ei arutatud. Seetõttu on arusaamatu, miks nelja aasta möödudes on see küsimus uuesti tõusetunud. Kõik dokumendid kinnitavad isadust, ka on nii hagejal kui lapsel üks veregrupp. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

ASJA KÄIK

Ida-Viru Maakohus 02.06.2005.a määrusega määras asjas DNA ekspertiisi.

Alaealine S S esitas 20.06.2005.a kohtule avalduse, mille kohaselt ei soovi ta DNA ekspertiisiks analüüse anda, kuna ei pea seda vajalikuks.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus oma 08.07.2005.a teatises teatas kohtule, et DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks ei olnud võimalik läbi viia, kuna J S koos pojaga ei ilmunud kutsutud ajal kohale.

Eestkosteasutus Aseri Vallavalitsuse kaudu esitas 03.10.2005.a kohtule arvamuse, mille kohaselt tuleks arvestada lapse sooviga keelduda põlvnemise tuvastamiseks teostavast ekspertiisist DNA analüüside võrdlemise teel.

Ida-Viru Maakohtu 25.10.2005.a otsusega oli jäetud V S hagi J S vastu lapse sünniaktis vanema kande kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu 31.05.2006.a otsusega oli tühistatud Ida-Viru Maakohtu 25.10.2005 otsus ja saadetud asi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

09.03.2007 HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 09.03.2007. a hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatisena saadud 37 000 krooni ning lõpetada elatise väljamõistmine ning liita esitatud hagi hageja poolt varem kohtusse esitatud hagiga, milles hageja palus tunnistada lapse S S sünniaktis vanema kohta tehtud kande kehtetuks. Avalduse kohaselt on hageja alates momendist, mil ta sai teada, et S pole tema poeg, s.o. jaanuar 2004 kuni jaanuar 2007 tasunud kostjale elatisena kokku 37 000 krooni. Kuna hageja ei ole lapse isa, ei ole tal tema ülalpidamiskohustust. Samuti on see asjaolu mõjuvaks põhjuseks elatise maksmise lõpetamiseks. Hagi alustena on hagiavalduses viidatud VÕS § 1027 ja § 1028 lg

1 ning PKS § 61 lg 6 p 3.

15.10.2007 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista aluseta saadud 45 000 krooni.

ASJA KÄIK

Kohus rahuldas hageja taotluse 16.03.2007. a määrusega ning liitis tsiviilasjad nr 2-07-9567 ja 2- 04-369 ühte menetlusse numbriga 2-04-369.

Kohus määras 19.03.2007. a määrusega molekulaargeneetilise ekspertiisi ning kohustas ekspertiisi teostamiseks kostjat ja S S`d vastavalt kutsele ilmuma Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusesse ning selgitas neile, et uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha kohtumääruse alusel sundkorras.

Kostja koos poja S S`ga ei ilmunud ekspertiisi läbiviimiseks Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusesse.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil, mis toimus 15.10.2007. a, esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista alusetult saaduna 45 000 krooni. Hageja seletuste kohaselt pole ta teadlikult võõrast last omaks tunnistanud. Kostja ütles talle alles pärast lahutust, et ta pole lapse isa.

Kostja tunnistas hagi selles osas, mis puudutab sünnitunnistuses tehtud kande ebaõigsust, kuna tegemist ei ole hageja lapsega, mida viimane teadis juba lapse sündimisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 38 lõikest 1 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

PKS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Kostja on 15.10.2007. a toimunud kohtuistungil tunnistanud, et poja S S sünniakti on lapse isana ebaõigesti kantud hageja (tl 94).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõikele 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas või põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.

Kohtul puudub alus kahelda kostja poolt väidetus, mille kohaselt ei ole hageja S S isa ja seetõttu loeb ta tuvastatuks asjaolu, et S S ei põlvne hagejast ning rahuldab hageja nõude tunnistada sünnitunnistuses tehtud kanne lapse isa kohta ebaõigeks. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja jättis korduvalt koos lapsega ilmumata molekulaargeneetilise ekspertiisi läbi viimiseks Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusesse kinnitab samuti kaudselt faktilist asjaolu, et hageja pole S S isa, sest kostja oskas ette näha S S põlvnemise asjas tehtava ekspertiisi tulemust.

PKS § 44 lg 5 tuleneb, et isik, kes on sünniakti kantud lapse isana tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa.

Kostja on 15.10.2007 toimunud kohtuistungil väitnud, et hageja oli juba poolte abiellumisel teadlik sellest, et tegemist pole tema lapsega. Kostja ei ole enda paljasõnalise väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja väitel ütles kostja talle alles 2003.a detsembris, et ta ei ole S S isa ning ta ei oleks teadlikult võtnud omaks võõrast last. Kuna kostja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud, et hageja oli juba abielludes teadlik sellest, et tegemist pole tema lapsega, siis loeb kohus, et kostja nimetatud väide ei ole tõendatud ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus, mis välistab sünniakti tehtud kande vaidlustamise. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatisena alusetult makstud 45 000 krooni poja S S ülalpidamiseks ja palunud lõpetada elatise maksmise kohustuse. PKS § 72 lg 2 kohaselt ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 07.03.2007.a määruses tsiviilasjas 3-2-2-2-07 märkinud, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Vastavalt PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda. Hagejalt on Ida-Viru Maakohtu 17. juuli 2000. a otsusega, mis jõustus 28. 07.2000. a, mõistetud välja elatis kostja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 21.04.2000. a summas 1000 krooni kuni poja S täisealiseks saamiseni (tl 73). Kuna nimetatud maakohtu otsust ei ole tühistatud, siis ei ole PKS §

72 lg 2 kohaselt tegemist olukorraga, mis võimaldaks väljamakstud elatise tagasi nõuda. Samuti ei ole antud juhul kohaldatavad VÕS §-id 1027 ja 1028 lg1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue alusetult elatisena makstud 45 000 krooni väljamõistmise nõudes jätta rahuldamata. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna kohus tunnistas S S sünniaktis isa kande ebaõigeks, ei ole hagejal kohustust kostjale elatist maksta. Kohus tunnistab nimetatud asjaolu põhjuseks, mis annab aluse Ida-Viru Maakohtu 17.07.2000.a otsusega hagejalt kostja kasuks poja S ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Menetluskulud

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Tulenevalt hagi rahuldatud osast leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks viimase menetluskulude katteks väljamõistmisele 610 krooni, sh. riigilõivukulude katteks 310 krooni ning sõidukulude katteks 300 krooni.

Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /…/; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministeeriumi kehtestatud suuruse. Tulenevalt TsMS §-ist 61 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks viimase põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks 2500 krooni väljamõistmise. Helgi Vinni Kohtunik