2-06-8621/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10. 2006.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8621 Tsiviilasi VR hagi JB vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VR(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja V Š Kostja: JB(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja advokaat Siiri Schneider Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.2007.a.

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt Tuvastada, et KR(isikukood.XXX ,sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX , akt. nr.XXX) põlvneb JB`ist (isikukood XXX) Välja mõista JBilt igakuine elatis poja KR ülalpidamiseks

1 200,- krooni kuus alates 06.02.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni XXX või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni lapse ema VR kasuks . Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Välja mõista JB riigilõiv 1000 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX sündis hagejal poeg KR, kelle sünd on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, mille kohta on koostatud sünniakt nr. XXX. Hagiavalduse kohaselt põlvneb KR kostjast JBist. Hageja tutvus kostjaga XXX AS , kus kostja töötas mehhaanikuna ja kuhu hageja asus tööle sorteerijana. XXX tekkisid poolte vahel lähedased suhted, mis kestsid üle kahe aasta. Hageja rasestus XXX. Kostja oli sellest teadlik, tunnistas oma isadust, lubas hagejat lapsega materiaalselt toetada. XXX külastas kostja hagejat ja last Pelgulinna sünnitusmajas, kus õnnitles, kinkis hagejale lilli, tõi toiduaineid. Käesolevaks ajaks on kostja lõpetanud hagejaga kõik suhted. Hageja palub tuvastada lapse põlvnemine kostjast ja välja mõista elatis 3000 krooni kuus . Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejaga koos elanud ega hagejale oma isadust tunnistanud. Hageja elas lapse eostamise aastal JM. Samuti suhtles ta lahutatud abikaasa D R ja kostjale on teada juhused, et D R ööbis VR elukohas. Pärast molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga tutvumist kostja tunnistab isadust , elatise nõude palub jätta rahuldamata. Kostja on pensionär ja tema igakuine sissetulek on 2914 krooni. Kostja on haige, põeb seljaja närvihaigust. Hetkel ei jätku kostjal endagi ülalpidamiseks raha. Kostjal puudub kinnisvara.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 42 lg.2 sätete kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtu poolt määratud DNA ekspertiisi tulemuste kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt JB saab olla KR bioloogiline isa 99,99998% (toimiku lk.34-35). Kohus loeb DNA ekspertiisiga tõendatuks, et KR põlvneb JBist.

Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaelist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3600 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg.6 p1 sätete kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et kostja ei tööta ja on soodustingimustel vanaduspensionär (toimiku lk.45, 51). Kostja on esitanud kohtule tõendid oma tervisliku seisundi kohta (toimiku lk.81-85). Kohus leiab, et väljavõttega haigusloost ja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põeb seljaja närvihaigust, mis takistavad tal käesoleval ajal tööle asuda . Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma laps igapäevased vajadused. Samas on lapse isa pensioniealine , kellel on terviseprobleemid ja osaliselt peab kostja ise ravi ees tasuma ja mis on kohtule esitatud kviitungitega tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kohaldamisele kuulub PkS § 61 lg 6 p.1 , mille kohaselt tuleb vähendada elatist alla PkS §-s 61 lõikes 4 sätestatud elatise suuruse. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista poja ülalpidamiseks elatis 1200,- krooni kuus alates K R sünnist XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX

TsMS §164 lg1 kohaselt hagilises abieluasjades ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Riigilõivuseaduse § 22 lg.2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg.1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg.2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 10 800 krooni (9x1200). Riigilõivuseaduse § 56 lg.1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 10 800 krooni riigilõivu 1000 krooni.

Maie Seppo kohtunik