2-07-6743/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30.oktoobril 2007.a. kell 9.00 xxxxx , Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-07-6743 Tsiviilasi

J. K. hagi P. K. vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:J. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.x-x, xxxxxx xxxxx Kostja:P. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x- ,xxxxx , xxxxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 15.oktoober 2007

RESOLUTSIOON 1.Lahutada J. K. (endine P. ) ja P. K. abielu, mis on registreeritud xxxxx Perekonnaseisuosakonnas 07.juulil 2001.a., abieluakti nr 18. 2.Jätta J. K. tema abiellumisel võetud perekonnanimi x. x. x. x. x. x. x. x. .Jätta alaealised lapsed

K. K. , sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. K. K. K. , sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx.x. J. K. juurde. 4.Välja mõista elatis P. K. J. K. kasuks alaealiste laste K. K. ja K. K. K. ülalpidamiseks alates 01.novembrist 2007.a.igakuiselt 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni , kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni poeg K. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxxx xxxx.a.ning edasiselt ½ kuupalga alammäära ulatuses kuni tütar K. K. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxx xxxx.x. 5.Välja mõista P. K. J. K. kasuks elatise võlgnevusena alates 2006.a. oktoobrikuust kuni 2007.a. oktoobrikuuni (kaasa arvatud) 45 000 (nelikümmend viis tuhat) krooni. 6.Jagada J. K. ja P. K. ühisvara 1) xxxxx xxxx xx.x korteriomand, mille hulgas on reaalosa korterile nr.6 (kinnistusraamatu registriosa nr.xxxxxx), jättes nimetatud korteriomandi J. K. ;

2) jätta J. K. kanda AS Eesti Krediidipanga ning P. K. ja J. K. vahel 14.11.2002 sõlmitud laenulepingust nr.2274 ja selle 30.11.2006 muudatustest tulenevad rahalised kohustused ( laenu jääk

2 (4) seisuga 15.10.2007 19700, 53 krooni). 7.Mõista J. K. ühisvarast enamsaadu arvel P. K. kasuks välja rahaline hüvitus summas ükssada kakskümmend seitse tuhat kuussada viiskümmend (127 650) krooni. 8.Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna xxxxx kinnistusraamatu registriosa nr.xxxxxx II jaost korteriomandi omanikuna P. K. ja kanda sisse omanikuna J. K. . 9.Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtukulude jaotus

Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 30.oktoobrist 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja nende põhjendused

Poolte abielu on sõlmitud 07.juulil 2001.a.xxxxx Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr.18. xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. poolte kooselust sündinud poeg K. ning xx.xx.xxxx.x. sündis tütar

K. K. .Hageja taotleb abielu lahutamist, kuna abielusuhted on lõppenud juba 2004.a. ning nende taastamine ei ole õnnestunud. Hageja soovib laste elukoha määramist enda juurde ning elatise väljamõistmist kostjalt laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ½ ulatuses kehtestatud kuupalga alammäärast ühele lapsele alates 2006.a. oktoobrikuust. Poolte ühisvaraks on korteriomand xxxx xx.x ja pangalaen, mis oli võetud nimetatud korteri ostmiseks. Hageja soovib korterit endale ja lastele ning ka laenu tagastamise kohustuse on ta nõus enda kanda jätma.

Kostja vastuväited

Kostja on hagi õigeks võtnud nii abielu lahutamise, lastele elatise väljamõistmise ja laste elukoha määramise nõudes hageja juurde, kui ka ühisvara jagamises selliselt, et korteriomand jääb hagejale (tl.53). Kostja ei nõua hagejalt ühisvara arvelt enamsaadu hüvitamist.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielutunnistusega (tl.12) on tõendatud, et P. K. ja J. P. 07.juulil 2001.a. xxxxx Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr.6.

3 (4) Hageja kinnitas oma kohtule antud seletuses, et abielusuhted ja kooselu on lõppenud 2004.aastal. Kostja on nõus, et pooltevaheline abielu on pöördumatult lõppenud.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.PKS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sünnitunnistustega (tl. 10,11 ) on tõendatud, et K. K. on sündinud 21.septembril 1997.a. ja K.

K. K. xx.xxxxxxxxx xxxx.x. ning nende vanemad on P. K. ja J. K. (P. ). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed jäävad elama hageja juurde ja on hageja ülalpidamisel.Hageja seletusega on tuvastatud, et kostja ei ole võtnud küllaldasel määral laste ülalpidamisest osa.Pärast kooselu lõppemist toetas kostja hagejat laste ülalpidamisel kuni 2006.a. septembrikuuni. 2006.a. tekkis elatise võlgnevus summas 9000 krooni, võttes aluseks igakuise elatusrahana ühele lapsele ½ kuupalga alammäärast , s.o. 2006.a. 1500 krooni. Alates 01.01.2007 , kui miinimumelatis on 1800 krooni, on tekkinud elatise võlgnevus kuni oktoobrikuuni (kaasa arvatud) summas 36 000 krooni.

Hinnates hageja seletust ja uuritud kirjalikke tõendeid leiab kohus, et hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja taotlusele alates kohtuotsuse tegemisest ½ ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. 2007.a. 1800 krooni.Kahele lapsele väljamõistetava ühe kuu elatusraha suurus on seega 3600 krooni. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid (so asjaolusid, mis võimaldavad kohtul jätta elatise välja mõistmata või vähendada selle suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära). Kohtupraktikas on loetud elatise maksmise kohustuse mittetäitmiseks ka elatisraha andmist ulatuses, millega ei ole võimalik rahuldada lapse vajadusi. Seega on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ka enne elatishagi esitamist hageja poolt taotletud ulatuses, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

PKS § 18 lg 4 kohaselt jagab kohus vaidluse korral ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et ühisvaraks olev korteriomand asukohaga xxxxx , xxxx xx.x, milline on hageja ja alaealiste laste elukohaks, jääb hageja omandusse. Hageja soovib jätta enda kanda ka kostja, hageja (kaaslaenusaaja) ja Eesti Krediidipanga vahel sõlmitu laenulepingust nr.2274 tulenevad kohustused. Kuna pooled ei ole kokkuleppel ühisvara jaganud, on ühisvara jagamine kohtu poolt põhjendatud. Ühisvara kindlaksmääramisel ja jagamisel tuleb aluseks võtta PKS § 14 lg 1, mille kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Tulenevalt PKS § 19 lg 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, osundatud paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

4 (4) Kinnistusraamatu registriosa väljatrükilt (tl 23) nähtub, et P. K. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, mis asub xxxxx , xxxx xx.x mille reaalosa moodustab korter nr.6, omanikuna 29.11.2002.a., s.o. abielu ajal.Korteriomandile on müügilepingu sõlmimisel kantud hüpoteek AS Eesti Krediidipank kasuks,ühe dokumendina vormistatud notariaalsest kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingust, müügilepingust ja asjaõiguslepingutest (tl.24-31) nähtub, et J. K. on andnud nõusoleku hüpoteegi seadmiseks ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale. Hüpoteek on seatud AS Eesti Krediidipanga ja P. K. ning J. K. (kaaslaenusaaja) vahel 14.novembril 2002.a.sõlmitud laenulepingu tagatisena. Nimetatud lepingu tingimuste kohaselt on hageja ja kostja saanud AS Eesti Krediidipank laenu, summas 60 000 krooni, mille tagastamise lõpptähtpäev oli 12.11.2007 (tl.32-36). 30.11.2006 on sõlmitud kokkulepe laenulepingu nr.2274 osaliseks muutmiseks , millega hageja ja kostja on saanud täiendava laenu, summas 5900 krooni ning laenu tagastamise uueks lõpptähtpäevaks on 15.november 2010.a.(tl.37-39). Laenu tagastamise maksegraafiku kohaselt (tl.40) on igakuise laenuja intressimakse suurus 605,94 krooni ning laenu jääk 15.oktoobri 2007.a. seisuga 19700,53 krooni. Krediidipanga teate kohaselt (tl.20) toimub alates 01.01.2007 laenulepingu nr.2274 maksete tasumine J. K. arvelduskontolt. Tl.13 on OÜ xxxxx teatis selle kohta et aadressil xxxx xx.x, korter nr.6 xxxxx elab J. K. koos alaealiste laste K. K. ja K. K. K. . AS Vestman Kinnisvara on hinnanud 22.05.2007 xxxxx , xxxx xx.x-x asuva korteri turuväärtuseks 275 000 krooni (tl.22, hindamisakti lk.8). Kostja ei ole hindamisakti vaidlustanud ning on nõus, et nimetatud korter jääb pärast abielu lahutamist hageja omandisse. Kohus leiab, et see on õige, kuna korter on hageja ja alaealiste laste elukohaks, samal ajal kui kostja elab mujal. Hageja kanda tuleb jätta ka laenulepingujärgne võla jääk, summas 19700,53 krooni, sest ka reaalselt maksab nimetatud laenumakseid alates 01.01.2007

J. K. . Seega poolte ühisvara väärtus vara jagamise aja seisuga on 255 299,47 krooni (korteriomandi väärtus miinus laenu jääk).Võrdsed osad ühisvarast on seega 127 649, 73 krooni. Kuna hagejale jääva vara väärtus on suurem, kui tema osa ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitusena ühisvarast enamsaadu arvel 127 650 krooni. Kuigi kostja hüvitust ei soovinud, leiab kohus, et PKS § 19 lg 4 sätestatu ei võimalda kohtul jätta hüvitust välja mõistmata. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei esita kohus käesolevas otsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel.

Epp Tombak

Kohtunik