2-07-17446/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-17446

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Istungisekretär Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungil osalesid

Istungile ei ilmunud

Kohtuistungi aeg

Pärnu Maakohus

Kristel Pedassaar

Merje Raudla juuresolekul

26. oktoober 2007.a. Kuressaare

2-07-17446

T. K.a hagi T. O.i vastu lapsele elatise nõudes

Hageja T. K. (isikukood X, elukoht X),

Kostja T. O. (isikukood X, hagi esitamise ajal viibis Tartu Vanglas , vabanes 11.09.07.a., eluk. X)

Hageja T. K.

Kostja T. O., kes on esitanud avalduse asja arutamiseks ilma tema osavõtuta

Avalikul kohtuistungil 09. Oktoobril 2007.a.

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt T. O.ilt (O.) hageja T. K.a kasuks lapse A.-M. O.i (isikukood X, sünd. X a.) ülalpidamiseks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates elatishagi esitamisest, so. 23. aprillist 2007.a. kuni 03. maini 2021.a., s.o lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani.

2-07-17446

3. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

4. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

5. Menetluskulude jaotus

5.1. Kostja T. O.’ i kanda jäävad hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1250.00 krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud ja hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD, PÕHJENDUS 23.04.2007.a. esitas T. K. kohtule hagi T. O.i vastu lapsele elatise nõudes. Poolte ühine laps A.-

M. O. on sündinud X.a. (tl.4). Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel (tl.5). Hageja põhjendab oma nõuet lapsele täisväärtusliku elamise tagamise vajadusega. Lapse vajadused moodustavad minimaalselt kokku 2800 krooni (sh eluasemekulud 200 kr, toit 600 kr, transport 100 kr, sidekulud 40 kr, tervishoid 100 kr, hügieenitarbed 200 kr, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 700 kr, riided jalanõud 300, lasteaed, mänguasjad 250 kr, teatrikülastused 300 kr). Kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud juba pikemat aega. Hageja ülalpidamisel on ka teised alaealised lapsed. Kokku on hageja ülalpidamisel kolm alaealist last. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, so. 1800.00 krooni kuus, kuid mitte alla seadusega kehtestatud minimaalmäära. Hagiavalduses taotles hageja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 3. maist 2006.a., kohtuistungil arvestades kostja materiaalset olukorda nõustus hageja elatise väljamõistmisega kostjalt arvates hagiavalduse kohtule esitamise päevast, so. 23. aprillist 2007.a.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja T. O. tema vastu suunatud nõuet õigeks ei võta. Kirjalikus vastuses märgib, ta et asja oleks pooled saanud omavahel rääkida ka kohtuväliselt, kuid hagejal puudus selleks igasugune huvi. Hageja ei suhelnud kostjaga, isegi mitte telefoni teel. Ta peitis end ja last kostja eest. Kostja väitel müüs hageja nende kooselu ajal ostetud talu saades kogu raha endale, millisest summast peaks jätkuma veel mitmeks aastaks, et last täisväärtuslikult kasvatada. Kohtukulud tuleb kostja arvates jagada võrdselt. Kostja palub asja menetlemisel arvestada tema väikest sissetulekut. Samuti palub kostja arvestada tema töövõimetusega, mis on hetkel 30 %, kuid mis on talle määratud nii, et käele ei ole tehtud ekspertiisi. Vanglast vabanedes vaidlustab kostja nimetatud töövõimetuse määramise otsuse ja nõuab enda käele ekspertiisi tegemist. 04. oktoobril 2007.a. kohtule esitatud avalduses märgib, T. O., et temal puudub raha kohtuistungile tulemiseks. Ta on nõus, et kohus arutab asja ilma tema osavõtuta ja palub arvestada tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ning teha õiglase otsuse.

2-07-17446

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja kirjalike vastustega leiab, et hagi kuulub rahuldadamisele.

Pooltel on ühine laps A.-M. O., sünd. X.a. Tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega peab kostja lapse vajadusest katma poole ja teise poole hageja. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS §-le 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PKS § 60 lg 1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest kusjuures PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a. määrus nr. 273 kehtestas kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist 2007.a. 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. EV Riigikohus on oma 09.03.2005.a. lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et arvestades mõlema vanema materiaalset olukorda (hageja töötasu keskmiselt neto 4000.00 krooni kuus), seda, et hageja ülalpidamisel on kolm last leiab, et kostjalt elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud minimaalmääras on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja T. O.i poolt kohtule esitatud tõendid oma tervisliku seisundi ja materiaalse olukorra kohta ei anna alust mõista temalt välja elatist alla seaduses kehtestatud alammäära, so 1800.00 krooni kuus.

Kostja tingituna oma süülisest käitumisest on kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusliku karistuse kandmisele. Vangistusliku karistuse kandmisel viibimist ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust jätta täitmata või mittekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. Kostjale on Tartu Pensioniameti AEK’ i koosseisu 22.08.2006.a. otsusega määratud töövõime kaotuse protsendiks 30 põhjusega „vigastus“ ning puuet ei tuvastatud (tl.15-16). Kohus leiab, et kostjal käeoleval ajal vigastusest tingitud töövõimekaotuse % 30 ei ole selline töövõimekaotus mis annaks alust vähendada väljamõistmisele kuuluvat elatise suurust alla minimaalmäära.

Kohus ei saa mõista kostjalt välja elatist protsendina tema palgast, vaid kindla summana, sest see oleks vastuolus PKS § 61 lg 2 sätestatuga. Hageja ei ole kohtule kohtukulude nõuet esitanud. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud võrdselt. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg2 ja 139 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mida tuleb tasuda menetlustoimingu (hagilt) tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile. RV Riigilõivuseaduse § 22 alusel on hageja elatise nõude esitamisel riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3

2-07-17446

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kostja peab tasuma riigile hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu mille tasumisest hageja oli vabastatud proportsionaalselt hagi rahuldatud osa suurusele (hagi hind on 1800x9=16200 krooni, tasumisele kuuluv riigilõiv 1250 krooni). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 452-456,632-633.

Kristel Pedassaar kohtunik