2-06-25038/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-25038

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2007.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-06-25038

Tsiviilasi AS xxx hagi xxx vastu 959,30 krooni saamiseks

Menetlustoiming hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-25038 AS xxx hagis xxx vastu 959,30 krooni saamiseks seoses hageja hagist loobumisega.

2. Teha käesolev kohtumäärus avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 30. oktoobril 2007.a ning toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt xxx hageja AS xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni, ja õigusabikulu 450 (nelisada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-06-25038, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

2-06-25038

2 MENETLUSE KÄIK 27.07.2006.a esitas AS xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu 959,30 krooni saamiseks.

06.10.2006.a määrusega võttis kohus käesoleva asja menetlusse.

03.08.2007.a kohtusse saabunud kirjaliku vastusega hagiavaldusele teatas kostja, et võlgnevus on likvideeritud seisuga 13.07.2007.a. Vastuse lisana esitatud hanza.net väljatrükist nähtuvalt on kostja tasunud 13.07.2007.a Krediidiinfo AS-le 1077 krooni selgitusega: „60127606 Maksehairete lopetamine“.

06.09.2007.a esitas hageja esindaja kohtule vastuse, milles hageja kinnitab, et tema arvelduskontole on kostja poolt laekunud 959 krooni. Seega nõude jääk on 0,30 krooni. Hageja esindaja juhtis tähelepanu sellele, et AS Krediidiinfo ei paku teenuseid tasuta, vaid võtab ülekande teostamise eest raha. Tõenäoliselt see summade vahe 118 krooni oligi tasu AS Krediidiinfo teenuse eest. Hageja esindaja leidis, et kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud (v.a 0,30 krooni), võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 kohaselt hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TsMS § 168 lg-st 5, palus hageja välja mõista kostjalt kohtukulud, s.h riigilõiv 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 450 krooni, kokku 700 krooni.

06.09.2007.a esitas hageja esindaja kohtule ka avalduse hagist loobumiseks. Avaldusest nähtuvalt tasus kostja pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist võlgnevuse, mille sissenõudmiseks hageja esitas kohtusse hagi, kuid jättis hüvitamata menetluskulud. Seoses tasumisega soovib hageja hagist loobuda. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja esindaja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 250 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 450 krooni. Veel palus hageja esindaja võtta vastu hageja loobumine hagist kostja vastu ja lõpetada asjas menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja

2-06-25038

3 menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 838,96 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni.

Käesolevas asjas on hageja esindaja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 450 krooni.

Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses taotlusega hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 lõivu tasujale tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskuluna välja hagilt tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 125 krooni.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 575 krooni.

Indrek Parrest kohtunik