2-06-25607/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2007.a. kell 9.30 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-25607 Tsiviilasi TG hagi A Rvastu alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TG(i.k. XXX, elukoht XXX), hageja esindaja IK Kostja AR(i.k. XX elukoht XXX), kostja nõustaja PK Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2007 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt TG hagi AR vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suuruse muutmiseks.

2. Muuta AR TG kasuks tütre JR, sündinud XXX ja poja JR, sündinud XXX ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 19.05.1999.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2/3/20-249/99) kinnitatud elatise suurust alates 21.09.2006.a., s.o. käesoleva hagi esitamisest, 2600.- (kahe tuhande kuuesaja) kroonini kuus kuni XXX s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 1200.- (ühe tuhande kahesaja) kroonini kuus kuni XXX s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni.

3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Lk 2 (5) Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte abielust sündisid XXX tütar JR ja XXX. poeg JR

2. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega. Koos abielu lahutamisega mõisteti kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja ka elatis 1000.- krooni kuus kuni tütar J täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 600.- krooni kuus kuni poja J täisealisuseni.

Hageja nõue ja põhjendused.

3. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud hagiavalduses palub hageja muuta kostjalt laste ülalpidamiseks väljamõistetud elaturaha suurust nii, et mõista kostjalt välja elatis tütre J ülalpidamiseks summas 2714.- krooni kuus kuni tütre täiselaiseks saamiseni ja poja J ülalpidamiseks summas 2152.- krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb esitatud hagis elatise suurust muuta tagasiulatuvalt alates 2006.a. maikuust ning seda põhjendusel, et kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust vastavalt laste reaalsetele vajadustele.

4. Oma nõuet elatise suuruse muutmiseks põhjendab hageja sellega, et tal kulub tütre J ülalpidamiseks kuus 5428.- krooni, millele lisandusid kulutused JR eluaseme remondile veebruaris-märtsis 2007.a. summas 65.194.- krooni, ja poja J ülalpidamiseks kulub hagejal 4304.- krooni, millele lisandusid samuti remondikulud JR eluaseme remondiks samas summas ja samal ajal kui tütrelegi. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on kostja kohustatud kandma ka pool laste ülalpidamiskuludest.

5. Hageja väidetel koosnevad kulutused tütre ülalpidamiseks kuus järgnevast: a.) kulutus haridusele 500.- krooni, b.) eluasemele 668.- krooni, c.) toidule 1950.- krooni, d.) riietele ja jalanõudele 540.- krooni, e.) spordile ja vabale ajale 250.- krooni, f.) hügieenitarvetele 480.- krooni, g.) kindlustusele 240.- krooni, h.) taskurahale 600.- krooni ja muudeks kulutusteks 200.- krooni.

6. Poja ülalpidamiskulud koosnevad hageja väidetel kulutustest a.) eluasemele summas 668.- krooni, b) haridusele 75.- krooni, c.) toidule 1500.- krooni, d.) riietele ja jalanõudele 400.- krooni, e.) spordile ja vabale ajale 250.- krooni, f.) hügieenitarvetele 480.- krooni, g.) kindlustusele 231.- krooni, taskurahale 500.- krooni ja muudeks kulutusteks 200.- krooni.

7. Hageja sissetulekuks on tema töötasu 1850.- krooni Lasteaiast , kus hageja töötab poole kohaga õpetajana. Lisaks sellele saavad lapsed riigilt lastetoetust 900.- krooni.

8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, elektrienergia tasumist tõendavad kuludokumendid, kindlustusmakse suurust tõendava hanzaneti väljatrüki, Elioni arve, üürilepingu koopia, mis on sõlmitud JR ja Haapsalu XXX vahel, ostutšekid kauplustest ostude sooritamise kohta ja tõendid, mis kinnitavad riigilt saadavat lastetoetust.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

Lk 3 (5)

9. Kostja on seisukohal, et tema on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud. Kostja väidetel ei ole tal võimalik rohkem raha laste ülalpidamiseks maksta, sest tema palga suuruseks kuus on 5005.- krooni.

10. Kostja väidetel elab ta koos elukaaslasega, kellel on 18.a. tütar AS ja 17.a. poeg AS. Kuna elukaaslase laste isa on surnud aitab kostja elukaaslasel lapsi ülal pidada ja kasvatada. Lisaks elukaaslase lastele kasvab peres veel kostja ja tema elukaaslase ühine poeg M R ., kes on sündinud XXX ja kes on raske puudega Kuna poeg ei kõnni tulenevalt tal esinevast raskest puudest ning vajab pidevat abi nii kodust kooli kui sealt tagasi liikumisel, samuti korteris sees liikumisel ning kostja elukaaslane ei ole suuteline füüsiliselt poega tõstma, sest poeg kaalub 35 kilo, ei saa kostja vahetada töökohta, et otsida tasuvamat tööd ega võtta lisa töökohta, et teenida rohkem raha.

11. Kostja on seisukohal, et hageja on poolte ühiste laste kulud hagis osaliselt ülepaisutanud. Ülepaisutatuteks peab kostja laste kulusid eluasemele – kokku 1336.- krooni, ning ka riietele, jalanõudele ja hügieenitarvetele. Samas märgib kostja, et tema pojal MR on tulenevalt tema raskest puudest lisakulud 1889,20 krooni kuus ja need kooosnevad kulust massaažile 400,- krooni, abivahendite rentimisele 439,20 krooni, jalanõudele 600.- krooni, hügieenitarvetele 250.- krooni ja eritarvete ostmisele summas 200.- krooni.

12. Kokkuvõtvalt palus kostja võtta asja lahendamisel arvesse asjaolu, et tal on raske puudega poeg, kelle ülalpidamine nõuab lisakulutusi ja kelle eest hoolitsemine on seotud vanemal lisakohustustega, millest tulenevalt palub ta vähendada hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud alammäära ja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja elatist 1000.- krooni. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus jätkama poja JRülalpidamiseks elatise maksmist summas 2000.- krooni ka pärast seda kui tütar JRon saanud täisealiseks.

13. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma töölepingu OÜ-s M, laenulepingu, mis on kostjal sõlmitud SEB Eesti Ühispangaga korteri remontimiseks, MR sünnitunnistuse, Arstliku Ekspertiisi otsuse, mille kohaselt on MR raske puudega isik, kes vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt ja ka oma palgatõendi.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st

60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 sätestavad erandid lõikest 4, s.o. millal võib kohus elatise välja mõista väiksemas summas kui lõikes 4 märgitud on.

15. Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kuna PkS § 61 lõikele 2

Lk 4 (5) lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, tuleb ka elatise suuruse muutmisel eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kummagi vanema kanda tuleb jätta lapse ülalpidamiskohustusest selline osa mis vastab lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid mis vastab ka vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lastele ülalpidamist anda. Kohus on seisukohal, et ilmselgelt ei ole laste vajadustega kooskõlas esialgselt 1999.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus. Kõigepealt on lapsed võrreldes 1999.aastaga saanud 7 aastat vanemaks. Üldtuntuks ehk siis tõendamist mittevajavaks asjaoluks tuleb pidada ka seda, et elukallidus Eesti Vabariigis on võrreldes 1999.aaastaga märgatavalt kasvanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hagi esitamist väljamõistetud elatise suurendamiseks põhjendatuks.

16. Kõigepealt kontrollib kohus kas kõik hageja poolt väidetud laste ülalpidamiskulud on põhjendatud ja tõendatud. Kostja vaidlustas laste ülalpidamiskulud eluasemele, riietele ja jalanõudele ning hügieenitarvetele, pidades neid ülepaisutatuteks. Teisi hageja poolt väidetud kulutusi lastele kostja ei vaidlustanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas laste eluasemekulude tõendamiseks vaid JR üürilepingu, mille kohaselt on tal üüri suuruseks 450.- krooni ja 3 Eesti Energia arvet, mis on väljastatud GR (ilmselt hageja elukaaslane) nimele, ei saa kohus lugeda täielikult tõendatuks, et laste eluasemekulud kuus on kummagi lapse ülalpidamiseks 668.- krooni nagu väidab hageja. Kuivõrd kostja on vaidlustanud ka laste riiete ja jalanõude ostmiseks tehtud kulutused ja hügieenitarvete ostmiseks tehtud kulutused, pidades neid samuti ülepaisutatuteks, ning hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid nimetatud kulutuste tegemise kohta hagis märgitud summades, asub kohus seisukohale, et seda asjaolu, et lapsed vajavad riideid ja jalanõusid ning ka hügieenitarbeid tuleb pidada üldtuntuks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kuid kui suured kostja poolt vaidlustatud kulud on, hageja tõendanud ei ole.

17. Arvestades eeltoodut ning juhindudes ka TsMS § 231 lg 4 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus hageja poolt väidetud teiste hageja poolt laste ülalpidamiseks märgitud kuluartiklitega ning kõige eeltoodu alusel peab kohus poolte alaealise tütre JR põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 4000.- krooni, arvestades ka sellega, et ta ei ela kodus ega toitu igapäevaselt koos pere teiste liikmetega, ning poolte alaealise poja JRpõhjendatud ülalpidamiskuluks kuus on 3000.- krooni.

18. Edasi võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleks jaotada poolte vahel laste ülalpidamiskohustus ning kas kohtul on alust kindlaks määrata kostjalt väljamõistetava elatise suurus alla seaduses sätestatud alammäära nagu taotles kostja. Nii nagu kohus kohtuotsuse punktis 14 märkis on üldreegel, et igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 61 lg 4). Erandid nimetatud sättest sätestavad sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 mille kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 5) või kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. (lg 6). Eeltoodust tulenevalt saab kohus erandina otsustada, et kohustatud isik on kohustatud elatist maksma oma alaealistele lastele alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumi.

Lk 5 (5)

19. Kohus asub seisukohale, et arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada PkS § 61 lg 5 ja sama paragrahvi lõikes 6 p 3 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks laste JR ja JR ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et kostjal on elukaaslase AS XXX sündinud poeg MR, kes on sügava puudega ning kes seetõttu vajab arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse kohaselt pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Kuna MR ei liigu iseseisvalt, vaid teda on vaja tõsta nii kodus liikumisel kui ka koolibussi panemisel ja sealt väljatõstmisel, mida füüsiliselt ei ole suuteline lapse raskuse tõttu (35 kg) tegema lapse ema, tuleb lugeda põhjendatuks, et kostjal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut kui käesoleval ajal teenitav 5005.- krooni või vahetada töökohta ega võtta lisatööd, et maksta suuremat elatist oma esimesest abielust sündinud laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu saab pidada muuks PkS § 61 lg 6 p 3 sätestatud mõjuvaks põhjuseks väljamõistetava elatusraha kindlaksmääramisel alla seadusega kehtestatud elatusmiinimumi.

20. Arvestades asjaoluga, et puudega lapse ülalpidamiseks on ka tulenevalt lapse puudest lisakulutused erivahenditele, massaažile ja hügieenile, jääks kostja poeg MR elatise väljamõistmisel JR ja JR ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras, vähemkindlustatuks kui elatist saavad lapsed, peab kohus põhjendatuks kohaldada elatise suuruse kindlaksmääramisel poolte ühiste laste ülalpidamiseks ka PkS § 61 lg 5 sätteid ja suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist tütre JR ülalpidamiseks 1400.- kroonini kuus ja poeg JR ülalpidamiseks 1200.- kroonin kuus.

21. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muuta elatise suurust tagasiulatuvalt alates 2006.a. maist ei ole põhjendatud ning selleks puudub seaduses sätestatuda alus. Kõigepealt saab kohus muuta huvitatud isiku nõudel elatise suurust PkS § 136 lg 2 alusel alates nõude esitamisest kohtule. Pealegi ei ole jätnud kostja täitmata laste ülalpidamiskohustust, mis on elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise aluseks PkS § 70 lg 2 alusel, vaid kostja on täitnud kohtuotsust millega talle esialgne elatise suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude jaotamine.

23. Juhindudes Riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskuludeks olevaid kohtukulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole.

24. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt ja suurendab kostjalt väljamõistetava elatise suurust hagetava 4866.- krooni asemel 2600.- kroonini kuus ehk kohus rahuldab esitatud hagi pooles ulatuses nõutavast summast ning, et hageja palus jätta tema menetluskuluks olev esindaja kulu kostja kanda, peab kohus põhjendatuks jätta ½ hageja esindajakulust hageja enda kanda ja ½ kostja kanda tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatud alusel.

25. Kostja ei taotlenud vastaspoolelt tema nõustaja kulu väljamõistmist.

Kohtunik