2-07-26698/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(5)

Tsiviilasi nr 2-07-26698

K O H T U OTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2007 a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Paluoja Tsiviilasja number 2-07-26698 Tsiviilasi Rxxx Txxx hagi Mxxxxx Sxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxx Txxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Mxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 10.oktoober 2007 RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt RxxxxTxxx hagi Mxxxxx Sxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes.

Välja mõista Mxxxxx Sxxxxxxxxx Rxxx Txxx kasuks elatis lapse Txxxx Sxxxxxx ülalpidamiseks 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a.

Elatis on välja mõistetud alates 09. maist 2007.a.

Mxxxxx Sxxxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis 1300 krooni ( üks tuhat kolmsada ) krxoni kuus tasuda RxxxxTxxx pangakontolexxxxxxxxxxxxx Hansapangas, selgitusega „elatis“.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 26.oktoobril 2007a. Kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks kahe kuu elatisesumma, s.o. 2600 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2(5)

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Rxxx Txxx on 20.07.2007a esitanud kohtule hagiavalduse lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagejal on sündinud kooselust Mxxxxx Sxxxxxxxxx poeg TxxxxxSxxxxxxx xxxxxxxxxx.a. Hagiavalduses esitatud väite kohaselt Mxxxxx Sxxxxxx lapse ülalpidamisest materiaalselt osa ei võta. Hageja on 16-aastane, käib koolis ja peab last ülal. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Lapse söök, mähkmed, edaspidi ka lasteaed jm maksavad. Oma varalise seisundi kohta kirjeldab hageja, et ta üürib xxxxxxxxxxxxxx korterit. Emapalk ja lastetoetus on 2675 krooni kuus. Hageja tegutseb Avoni müügiesindajana, kus võib saada kuni 500 krooni kuus. Muud sissetulekud hagejal puuduvad, kuna ta õpib ja tööl ei käi. Hageja on arvutanud lapse vajalikeks kuludeks 3100 krooni kuus. Hageja soovib kostjalt lapsele elatist 2000 krooni kuus. Elatist soovib hageja saada alates 09.maist 2007.a. Hagiavaldusele on lisatud Txxxx Sxxxxxxxxsünnitunnistus, millest nähtuvalt on TxxxxxSxxxxxxx isa Mxxxxx Sxxxxxx ja ema Rxxx Txxx (tl.5).

Kostja kirjalikus vastuses hagile on kostja vastu hageja nõudele (tl.7). Kostja seletab, et kui ta hagejaga koos elas kostja vanemate juures, siis oli hageja see, kes otsustas suhte lõpetada ja eraldi elama asuda. Kostja pere on võimaldanud hagejal koos lapsega elada omaette korteris, kus oli kõik olemas ja nii kergem toime tulla. Hageja ei olnud nõus kolima tagasi ka oma ema juurde ja see teeb hagejale-lapsele toimetulemise veelgi raskemaks. Hageja uus partner on hagejat aidanud asju osta, maksab korteri eest ja toetab. Hageja ostab kalleid riideid. Seetõttu on arusaamatu, miks üldse kostjalt elatist nõutakse. Kostja läheb 1.septembril 12. klassi xxxxxxxxxxxxx Gümnaasiumisse. Suvise töölkäimise ajal teenis kostja veidi lisaraha, kuid sellest ei ole midagi järel, tuli maksta elamiskulusid. Kostja sooviks küll ka kooli ajal edasi töötada, kuid seda saaks teha vaid nädalavahetustel ja sellest ei saa ta elatiseks nõutud 2000 krooni kättegi. Kostja on pakkunud hagejale kokkulepet, et kostja saaks 12.klassi ära lõpetada, sõjaväes ära käia. Siis saaks kostja tööle minna ja maksaks vabatahtlikult 2000 krooni. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja on nõus toetama oma last ja elatist maksma, kuid kooli kõrvalt pole selleks palju võimalusi. Kostja sooviks väga, et laps saaks tema hoolde, oleks olemas kostja pere toetus, hoolitsev isa ja vanavanemad ja mängida saaks kostja väikeste õdedevendadega.

Hageja vastuseks (tl.10) kostja seisukohtadele märgib, et korterist, kus ta lapse ja kostjaga koos elas, visati ta kostja ja tema ema poolt välja. Et mitte tänavale jääda, aitasid hagejat kostja sõbrad. Hageja hinnangul ei olnud kooselu ajal raha rohkem kui praegu, emapalgast tuli hagejal ülal pidada ka kostjat ja tema venda. Oma ema juures ei ole hagejal lapsega võimalik elada sealsete elamistingimuste tõttu. Hageja elab jälle xxxxxxxxxxxxxx, õpib Täiskasvanute Gümnaasiumis. Hageja elab lapsega üürikorteris, kus üüri ei ole vaja maksta ja maksab vaid kommunaalkulusid. Riided, mida kannab, on väga odavad, ostetud „kaltsukast“ või saadud oma õdede käest. Hageja ei nõua toetust mitte endale, vaid ühisele lapsele. Hageja ei saa nõustuda pakutud kokkuleppega, et kostja hakkab maksma elatist pärast kooli lõpetamist –sõjaväes käimist, kuna laps vajab ka selle aja jooksul isa toetust. Hageja teeb

3(5) omalt poolt kõik, et laps oleks igakülgselt varustatud. Alates 09.maist 2007 ei ela kostjaga koos ja sellest ajast ei ole kostja vaatamata korduvatele lubadustele lapsele midagi toonud ega raha andnud. Hageja saab emapalka 2480 krooni kuus, ta ei tea, mis ajani seda saab, lastetoetus on 300 krooni kuus. Hageja perekonda kuulub poeg Txxxx Sxxxxxx. Enda senised väljaminekud on hageja katnud emapalga ja lastetoetusega. Hageja on lisanud tõendi xxxxxxxxxxxxxxTäiskasvanute Gümnaasiumist (tl.11) tema õppimise kohta 11.klassis 2007/08 õppeaastal. Hageja on esitanud ka seletusi oma tuttavatelt (tl.12-14).

Kohtuistungil 10.10.2007 osalesid pooled ja andsid seletusi. Hageja jäi hagis avaldatu ja varemesitatu juurde. 2000 krooni, mida hageja nõuab, on arvutatud keskmise summa järgi, mis lapse peale kuus kulub ja selle tegi hageja pooleks. Hageja saab emapalka umbes 2400 krooni ja lapsetoetust 300 krooni. Ta ei tea, millal emapalk ära lõpeb. Muid sissetulekuid ei ole, praegu ei tööta. Hageja on lapsega kodus ja käib täiskasvanute gümnaasiumis, kooli pärast elabki xxxxxxxxxxxxxx. Korterit üürib tuttavalt, kellele üüri ei maksab ja võib seal elada niikaua kui vaja on.

Kommunaalmaksed on umbes 600 krooni kuus. Hageja lapsega peab välja tulema emapalga ja lapsetoetusega. Oleks vaja soetada asju, mida praegu lubada ei saanäiteks söögitooli lapsele. Laps vajaks mitmekesisemat toitu, kogu aeg ei saa kartuleid anda. Seni on toit üksluine olnud, 25 kilo kartuleid sai tuttavalt. Raha mähkmete peale läheb 400-600 krooni kuus, laps potil veel ei käi. Kooli minnes võtab hageja lapse kaasa. Hageja kinnitusel nad kostjaga koos elades paremini toime ei tulnud, arveid maksis siis ka hageja ema. Hageja ei pea võimalikuks kostja peresse elama minna omavaheliste suhete tõttu, ka last sinna hoida anda ei pea ta võimalikuks, kuna hageja on praegu ise kodus ja tegeleb lapsega, ta tahab oma last ise kasvatada.

Hageja väitel ei võeta teda kuhugi tööle, kuna ta on alaealine. Hageja muudab elatisenõuet ja palub elatise välja mõista 1800 krooni kuus. Last on vaja ülal pidada ka seni kuni kostja kooli lõpetab. Kostja jääb varemavaldatu juurde. Ta peaks gümnaasiumi lõpetama sel õppeaastal ja ei ole ette näha, et ei lõpeta. Kostja nõustub lapse kasvatamise kuludest osa võtma, kuid seda saaks teha tulevikus. Praegu oleks võimalik rahaliselt toetada vaid kuigivõrd ja saaks elukohaga abiks olla kui laps elaks kostja ja tema pere juures. Kooli kõrvalt ei saa tööl käia.

Suvel käis tööl. Kui laps elaks kostja pere juures, kannaks lapse toidukulud ja näiteks mähkmete ostmise kostja ema. Kostja elab praegu üksi linnas, kuid kui laps oleks kostja pere juures, elataks xxxxxxx külas. Kostja ülalpidamiskulud kannab praegu kostja ema. Kostja nõustub, et ilmselt ei oleks suhete tõttu võimalik, et hageja elaks kostja peres. Kostja ettepanek on, et ta kuni kooli lõpetamiseni raha ei maksa ja peale kooli lõpetamist tööle minnes maksaks suurema summa. Kohus tegi pooltele ettepaneku, et kostja kannab poole hagejal ja lapsel praegu kasutada olevast rahast, s.t. tegelikest kuludest poole, s.o. 1300 krooni kuus.

Pooled kokkulepet sõlmida ei soovinud. Hageja avaldas, et eks ta peab siis sellega toime tulema kui kohus nii otsustab ja kostja avaldas, et ta on nõus 1300 krooni maksmisega, kuid sooviks seda taha tagantjärele kui kool on läbi saanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja hinnanud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Esmalt kohtu seisukohad hageja ja kostja võimalikkuse kohta olla asjas pooleks.

4(5) Hageja sünniaeg on xxxxxxxxxxxxxx. See tähendab, et täisealiseks (18) saab ta xxxxxxxxxxxxxxxx. Alla 18-aastasel isikul on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg.2). TsMS §

202 lg.2 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul ja vähemalt 15-aastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Hageja RxxxxTxxxxon oma lapse Txxxx Sxxxxxx vanem. Perekonnaseaduse § 50 lg.1 tulenevalt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda; § 50 lg.2 järgi vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus.

Sellest tulenevalt on alaealine hageja oma lapse seaduslik esindaja ja tal on volitus ja kohustus oma lapse huve kaitsta. TsÜS § 9 lg.1, lg.2 sätestab olukorra ja viisi vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamiseks: piiratud teovõimet võib laiendada kohus, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab ja alaealise seaduslik esindaja on andnud selleks nõusoleku.

Käesoleval juhtumil on alaealine Rxxx Txxx asetanud ennast olukorda, millest tulenevalt on tal tekkinud lapsevanema õigused ja kohustused. Sellist olukorda on rohkem kui aasta kestel aktsepteerinud tema seaduslikud esindajad, s.o. tema vanemad, andes Rxxx Txxxxx õiguse elada eraldi oma lapsega ja pannes talle vastutuse iseenda ja oma lapsega toimetulemise eest. Sellest tuleb järeldada, et alaealise RxxxxTxxx seaduslikud esindajad on andnud nõusoleku oma alaealise lapse piiratud teovõime laiendamiseks nende tehingute ja toimingute tegemiseks, mis tuleb RxxxxTxxxx teha oma lapse vanemana, tema seadusliku esindajana. Kohus leiab, et alatealise Rxxx Txxx piiratud teovõimet tuleb laiendada neile tehingutele, mida ta teeb oma lapse TxxxxxSxxxxxxxxvanemana ja seadusliku esindajana. Sellest tulenevalt on Rxxx Txxxx õigus esindada oma lapse Txxxx Sxxxxxx huve lapse ülalpidamiseks nõutava elatise asjas.

Kostja Mxxxxx Sxxxxxxxxsünniaeg on xxxxxxxxxxx Seega sai ta täisealiseks (18) xxxxxxxxxxxa. Martin Sarapiku kohustused vanemana on tekkinud xxxxxxxxxx, s.o. ajal, mil ta oli veel alaealine. Vanema õigused ja kohustused, s.h. lapse ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev õiguspärane kohustus ja sellele ei laiene VÕS § 1053 sätted. Seetõttu tuleb MxxxxxxSxxxxxxxx, kes käesolevaks ajaks on täisealine, vastutada vanemaks olemise kohustuse, s.h. oma lapse ülalpidamise kohustuse eest.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või kuni aasta eest enne hagi esitamist. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, millest pool – 1800 krooni. Seega ei saaks väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 1800 krooni.

5(5) PkS § 61 lg.6 sätestab: kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1)vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu 2)lapsel on piisav sissetulek 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. § 61 lg.7 järgi kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada.

Uuritud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on oma lapse Txxxx Sxxxxxxxxülalpidamise kohustust kandvad vanemad, kes kumbki ei tööta. Lapse ülalpidamiseks on käesoleval ajal sissetulekuallikadvanemahüvitis (hageja väljend: emapalk) ja riiklik lapsetoetus. Vanemahüvitise suurus RxxxxTxxxx aastal 2007 on 2690 krooni (Vanemahüvitise seaduse § 3 lg.1, lg.2, lg.6). Vanemahüvitise seaduse § 4 lg.4 kohaselt makstakse hüvitist kuni lapse

14 kuu vanuseks saamiseni ja 1.jaanuarist 2008 pikeneb see aeg 4 kuu võrra, s.o. kuni lapse

18 kuu vanuseks saamiseni. Seega makstakse Txxxx Sxxxxxxx vanematele vanemahüvitist kuni Txxxxx 18-kuu vanuseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx. Vanemahüvitise maksmine riigi poolt ei vabasta vanemaid kohustusest oma lapsele ülalpidamist anda. Vanemahüvitise eesmärk on aidata kaasa tööja pereelu ühitamisele. Samas on vanemahüvitis summa, mida kohus arvestab vanemate varalise seisundi hindamisel. Vanemahüvitise saajaks käesoleval ajal on hageja Rxxx Txxx.

Kohus lähtub sellest, et hageja ja kostja on oma lapse ülalpidamisel erandlikus olukorras, olles mõlemad õppimiseas ja päevakoolis õppimist tuleb neilt nende vanuses ka eeldada. Hariduse omandamine ja sellest tulenevalt edaspidised töötamisvõimalused kindlustavad ka lapse tulevikku. Seetõttu kohus hindab nii vanemate varalist seisundit kui ka lapse vajadusi just käesoleval perioodil. Txxxx Sxxxxxxx vanematenii hageja kui ka kostjaolukord ja võimalused muutuvad 2008.aasta suvel, mil hageja saab täisealiseks ja kostja lõpetab gümnaasiumi. PkS § 61 lg.3 võimaldab elatise suuruse muutmist.

Lapse vajaduste hindamisel PkS § 61 lg. 2 alusel on kohus seisukohal, et hageja on hagiavalduses lapse vajadused üle hinnanud- 3100 krooni. Hageja märgib eluasemekuludeks 1000 krooni, samas ta kinnitab, et üüri ei maksa ja kommunaalmaksud on umbes 600 krooni kuus. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kõik kommunaalmaksud ei tule arvestada lapse vajaduste osaks, vaid osa kommunaalmaksusid jaguneb ka hageja enda vajaduste osaks. Kohus nõustub, et TxxxxxSxxxxxxx vanuses laps vajab mitmekülgset toitu, mistõttu ei saa piirduda minimaalkuludega toidule. Kohus nõustub kostjaga selles, et kulutusi toidule saab piirata oma aias kasvatatud köögivilja arvel. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja poolt hinnatud lapse vajadused rahalises väljenduses saavad lapse praeguses vanuses olla väiksemad kui 3100 krooni ja kohus loeb sellisteks vajadusteks 2600 krooni kuus. Hinnates vanemate varalist seisundit, tuleb konstateerida, et Rxxx Txxx sissetulek koosneb vanemahüvitisest 2690 krooni ja lapsetoetusest 300 krooni, Mxxxxx Sxxxxxxxx sissetulek puudub ja tulenevalt PkS § 60 lg.2 on tema vanematel kohustus teda gümnaasiumis õppimise ajal ülal pidada. Hageja on alaealine, mistõttu ei saa eeldada, et ta saab täiendavat sissetulekut töötamisest. Alaealise hageja vanematel on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma last, s.o. xxxx Txxxxvanematel on kohustus ülal pidada Rxxx Txxx. Kostja Mxxxxx Sxxxxxxxxx kui täisealisele isikule on võimalik esitada nõue töötada ja saadavast sissetulekust oma lapsele ülalpidamist anda. Seetõttu ei välista kostja väide, et ta õpib ja ei tööta, iseenesest temalt elatise väljamõistmist: kostjal on töötamisvõimalus päevakooli kõrvalt, koolivaheaegadel nii suvel kui talvel. Päevakoolis õppides peab isik paratamatult arvestama, et tema majanduslikud võimalused on piiratumad kui neil, kes kasutavad muud õppevormi ja selle kõrvalt töötavad. Lapse sündimisel pidid ka tema

6(5) vanemad oma elukorralduse ümber hindama. Samas leiab kohus, et kostja keskhariduse omandamine ja päevakoolis õppimine on mõjuv põhjus PkS § 61 lg.6 p.3 alusel, millele tuginedes tuleb kostjalt väljamõistetavat elatisesummat vähendada alla PkS § 61 lg.4 nimatatud määra, s.o. alla 1800 krooni käesoleval ajal. Arvestades PkS § 49 tulenevat vanemate võrdsust oma laste suhtes õiguste ja kohustuste kandmisel, mõistab kohus kostjalt elatise välja summas 1300 krooni kuus. Laps vajab igapäevaselt toitu, riideid ja muid vahendeid kasvamiseks ja arenguks, mistõttu kohus ei pea võimalikuks määrata elatise maksmine alates ajast, mil kostja kooli lõpetab (või veel enamsõjaväes ära käib). Taoliste kokkulepete sõlmimine saaks olla võimalik mõlema poole nõusolekul, hageja kohtuistungil sellega ei nõustunud. Siinjuures osutab kohus ka PkS § 65, mis sätestab: vanavanemad, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, … kui lapselapsel ei ole vanemaid… või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Nii hageja kui ka kostja kinnitasid, et neil on vanemad, kes töötavad käesoleval ajal. Seega on Txxxx Sxxxxxxx vanematel, kui neil ei ole võimalik endal oma lapsele ülalpidamist anda, pöörduda vastavate taotlustega Txxxx Sxxxxxxx vanavanemate poole. Alaealise R.Txxxx vanematel on ka oma lapse R.Txxx suhtes ülalpidamiskohustus.

Uuritud teõnditest nähtub, et kostja osales Txxxx Sxxxxxxx ülalpidamiskulude kandmises sel ajal kui ta elas koos lapse ja hagejaga. Kuna selline ülalpidamises osalemine lõppes 09.maist 2007 ja suvel koolivälisel ajal oli kostjal võimalik sissetulekut saada, mõistab kohus elatise välja PkS § 70 lg.2 alusel 09.maist 2007.

TsMS § 468 lg.3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks kohus loeb kahe kuu elatisesumma, s.o. 2600 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega tuleb menetluskulud kanda kostjal.

Kohtule ei ole seni avaldatud, et menetluskulusid oleks tehtud. Riigilõivu elatisehagilt alates 01.01.2007 ei ole. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag