3-07-1361/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-1361 Otsuse kuupäev

29. oktoober 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Rain Lõivu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30. mai 2007.a vaideotsuse nr 13-25/153 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

9. oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Rain Lõivu seaduslik esindaja Ain Lõiv; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Angelika Tõnsing Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 25.01.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/42 määrati ja maksti Rain Lõivule osaliselt põllumajanduslik keskkonnatoetus eesti maatõugu veise kasvatamise eest summas 2713 krooni. Toetust taotleti 5426 krooni ulatuses, kuid PRIA vähendas toetust põhjendusega, et R. Lõiv ei kasvatanud eesti maatõugu veiseid taotluses esitatud arvul.

2. R. Lõiv esitas käskkirjale vaide. PRIA peadirektori 30.05.2007.a vaideotsusega nr 13- 25/153 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt peab toetuse saamiseks eesti maatõugu veis olema kohustuse võtmise aasta 2. mai seisuga kantud põllumajandusloomade registrisse. Nimetatud registri andmetel oli R. Lõivu kahest loomast ainult üks loom 2. mai seisuga põllumajandusloomade registris. Kuna üks eesti maatõugu veistest ei vastanud toetuse saamise tingimustele, jäeti taotlus selle looma osas rahuldamata.

3. R. Lõiv ei nõustunud PRIA vaideotsusega ning esitas Tartu Halduskohtule 30.06.2007.a kaebuse PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/42 ja 30.05.2007.a vaideotsuse nr 13-25/153 tühistamiseks ning PRIA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

09.10.2007.a toimunud kohtuistungil esitas PRIA esindaja kohtule PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/976, millega tunnistati kehtetuks peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/42, sest käskkirjaga määrati toetust looma eest, kes oli küll 02.05.2006.a seisuga registris, kuid ei olnud kantud tõuraamatu põhiossa ja ei vastanud seega toetuse saamise nõuetele. Samuti esitati PRIA peadirektori 27.09.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/986, millega jäeti rahuldamata R. Lõivu põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus eesti maatõugu veise kasvatamise eest põhjusel, et taotlusel esitatud eesti maatõugu veised ei ole 02.05.06.a seisuga loomade registris.

4. Tartu Halduskohtu 09.10.2007.a kohtumäärusega lõpetati menetlus Rain Lõivu kaebuses PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/42 tühistamise nõudes ning jätkati menetlust PRIA peadirektori 30.05.2007.a vaideotsuse nr 13-25/153 tühistamise ning PRIA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebuse põhjendused ja taotlused

5. 2006.a esitas kaebuse esitaja taotluse kahe ohustatud tõugu eesti maatõugu veise kohta toetuse saamiseks ja sellega võttis ka kohustuse pidada kahte eesti maatõugu veist. PRIA peadirektor vähendas toetust oma 25.01.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/42 ühe veise eest. Vähendamise põhjuseks märgiti: 1) kuna veiseid ei kasvatata taotluses esitatud arvul; 2) toetust ei määrata taotletud loomadele, kes ei vasta eesti maakarja tõugu veiste kasvatamise eest toetuse saamiseks sätestatud tingimustele (põllumajandusministri 20.04.2004.a määrus nr

51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 51) § 73 lg 1). Põllumajandusministri määrus nr 51 § 73 lg 1 sätestab, et kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loom, kelle kohta taotletakse toetust ohustatud tõugu looma kasvatamiseks, ei vasta § 25 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata. § 25 lg 2 sätestab eesti maatõugu veise kasvatamise tingimused: taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja kohustuse võtmise aasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud eesti maatõugu veist või vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist lehmikut, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Majandusüksuses peeti 2006.a kohustuse võtmise ajal kahte lehmikut, kelle vanemad ja vanavanemad on kantud maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa, peetakse praegu ja peetakse viieaastase kohustuseperioodi ajal. Seega on toetuse saamise tingimused täidetud. PRIA peadirektori käskkiri nr 1-3.13-4/42 sai vaidlustatud. Kuna käskkiri oli motiveerimata, selles puudus faktiline alus - ei olnud võimalik aru saada, kumb kahest veisest polnud toetusõiguslik ja mis põhjusel. See oli dokumentaalselt tõestamata. Kuna käskkirjas oli, et ei kasvatata eesti maatõugu veiseid taotluses esitatud arvul, siis tõendas kaebuse esitaja vaiet põlvnemistunnistustest tehtud koopiatega kahe lehmiku kohta. Nende kahe lehmiku kohta oligi toetus taotletud.

Kaebuse esitaja vaide peale saatis PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv teatise, et vastavalt HMS § 84 lg 2 pikendavad nad vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra (s.o. 30.04.07). Vastavalt HMS § 84 lg 2 oli PRIA-1 võimalik pikendada kuni 30 päeva võrra s.o. kuni 27. aprillini, mitte 30. aprillini. Vaideotsuse tegemisel ei ole piirdutud ka selle ajaga.

Vaideotsus on tehtud alles 30. mai 2007.a, s.o. üle kuu aja hiljem kui oli tähtaeg. Tegemist on tegevusetusega.

Ülalnimetatud käskkiri ja vaideotsus on motiveerimata. Neist ei ole võimalik täpselt aru saada, mida on rikutud ja miks on toetust vähendatud. Vastavalt HMS § 56 lg 1 ja lg 2 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Puudub faktiline alus, kumb lehmik pole toetusõiguslik ja miks.

Käskkirjaga ja vaideotsusega on rikutud kaebuse esitaja õigusi saada võrdselt teistega toetust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Sellega on tekitatud kaebuse esitajale rahaline kahju. Samas oli kaebuse esitaja võtnud kohustuse pidada kahte lehmikut 5 aastat. Käskkirjast selgub, et kaebuse esitaja on võtnud kohustuse ühele lehmikule. Seega ei selgu sellest käskkirjast ja vaideotsusest kaebuse esitaja õigused ning kohustused ning need on vastukäivad. Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele.

Kaebuse esitaja taotleb PRIA 30.05.2007.a vaideotsuse nr 13-25/153 tühistamist ning PRIA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist.

Vastustajate seisukohad

6. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.

Kaebaja võttis 22.05.2006.a ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse kohustuse kahe eesti maatõugu veise kasvatamiseks. Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja peab esitama kohustuse võtmise aastal PRIA-le põllumajandusministri 20.04.2004.a määruse nr 51 § 30 punktides 1-3 ja 5 nimetatud dokumendid ning vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu (määruse nr 51 § 40). Põllumajandusliku keskkonnatoetuse ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks tuleb täita määruse nr 51 § 25 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Nimetatud sättest tuleneb kolm nõuet ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks: 1) toetuse taotleja peab kasvatama tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veist või vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist lehmikut, kelle mõlemad vanemad on kantud maatõugu veise tõuraamatu põhiossa, 2) kohustuse võtmise aasta 2.mai seisuga peavad loom(ad) olema kantud põllumajandusloomade registrisse, 3) looma(i) tuleb hoida majandusüksuses kogu viieaastase kohustusperioodi jooksul (võimalik on siiski kohustusealuste loomade asendamine viieaastase kohustuseperioodi kestel teiste nõuetekohaste loomadega).

Eeltoodust nähtub, et muuhulgas peab eesti maatõugu veise kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatama veist, kes on kohustuse võtmise aasta 2.mai seisuga kantud põllumajandusloomade registrisse. Kuna Rain Lõiv soovis eesti maatõugu veise kasvatamise toetuse kohustust võtta 2006. aastal, pidid toetustaotlusel esitatud loomad olema kantud põllumajandusloomade registrisse 2.mai 2006.a seisuga.

Põllumajandusloomade registri volitatud töötlejaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (põllumajandusministri 05.08.2003.a määruse nr 77 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord; registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (edaspidi määrus nr 77) § 1 lg 2 ja Loomatauditõrje seaduse § 11 lg 4).

Vabariigi Valitsuse 6.06.2000.a määruse nr 184 „Põllumajandusloomade registri asutamine“ §

8 lg lp l ja p 3 kohaselt kantakse registrisse muuhulgas loomaomaniku või temaga rendivõi muu selletaolise suhte alusel loomapidamisega tegeleva isiku (edaspidi loomapidaja) nimi, eluvõi asukoht, aadress, isikuvõi registrikood ja ehitise, kus põllumajandusloom sündis ja kus ta asub, registreerimise number. Loomapidaja on Loomatauditõrje seaduse1 § 4 kohaselt isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendivõi muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Põllumajandusloomade registris oli põllumajandusloomade (registreerimise nr-ga EE0006687649 ja EE0006384838) loomapidajana kirjas kuni 18.maini 2006.a Toivo Joosep, mitte Rain Lõiv. Nimetatud asjaolu nähtub põllumajandusloomade registris kahe veise kohta tehtud andmete muutumisest. Vastavalt määruse nr 77 § 8 lg 2 esimesele lausele täidab veise, lamba ja kitse kohta registrisse kantavate andmete muutumise korral loomapidaja lisas 2 toodud vormi ja sea ühest karjast teise liikumise korral lisas 8 toodud vormi ning esitab selle registreerimiseks töötlejale seitsme päeva jooksul arvates asjakohase sündmuse toimumisest. Lisas 2 toodud vormil kajastuvad loomapidaja, kelle karjast looma välja viiakse ning loomapidaja, kelle karja loom tuuakse, andmed. Loomapidaja Toivo Joosep on esitanud 18.05.2006.a põllumajandusloomade registrile taotluse põllumajandusloomade liikumise andmete registrisse kandmise kohta vastavalt määruse nr 77 § 8 lõikele 2. Vastavalt taotluselt nähtub, et põllumajandusloomad registreerimise nr-ga EE0006687649, EE0006384838 on liikunud 18.05.2006.a ehitisest nr-ga EE 1982 ehitisse nr-ga EE 24299. Lisaks põllumajandusloomade asukohale muutusid ka loomapidaja andmed. Eelpool nimetatud põllumajandusloomade uueks loomapidajaks on alates 18.05.2006.a Rain Lõiv.

Seega ei saanud kaebaja kasvatada määruse nr 51 § 25 lg 2 kohaselt 2.mai 2006.a seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud kaht eesti maatõugu veist, kuna loomad, kellele kaebaja soovis kohustust võtta ning toetust taotleda, asusid 2.mai 2006.a seisuga teise isiku (Toivo Joosepi) loomakasvatushoones. Samuti oli sel ajal vaidlusaluste loomade loomapidaja ehk loomade kasvataja Toivo Joosep.

Kaebusest ei ole võimalik mõista, miks on kaebaja jätnud tähelepanuta määruses nr 51 § 25 lg

2 fikseeritud nõuded põllumajandusloomade registri kohta.

Põllumajandusloomade liikumine on toimunud ka põllumajanduslooma nr-ga EE 7781629 suhtes. Taotlusest põllumajandusloomade registrile põllumajandusloomade liikumise andmete registrisse kandmise kohta nähtub, et põllumajandusloom registreerimise nr-ga EE 7781629 kelle loomapidajaks oli algselt Milvi Reinam, on liikunud ehitisest nr-ga EE15041 ehitisse nrga EE 24299, ning uueks loomapidajaks on alates 26.04.2006.a Rain Lõiv. Antud põllumajandusloomale ei ole kaebaja toetust taotlenud ning kohustust soovinud võtta.

PRIA on ekslikult jätnud taotluse menetlemise käigus kontrollimata kaebaja kohustusaluste loomade registreerimise numbrid ning määranud ühele eesti maatõugu veisele ohustatud tõugu loomade toetust. Kuna kumbki kohustusalustest põllumajandusloomadest (reg. nr-ga EE0006687649, EE0006384838) ei ole kantud 2. mai 2006.a seisuga põllumajandusloomade registrisse kui Rain Lõivu loomad, ei ole kaebajal kummagi looma osas toetuse saamise õigust. Käesoleval juhul jättis PRIA tähelepanuta konkreetse looma registreerimise numbri ning tegi otsuse lähtuvalt loomade arvust. Kuna üks põllumajandusloomadest (reg. nr-ga EE 7781629) oli kantud 2. mai 2006.a seisuga põllumajandusloomade registrisse, kuid antud põllumajandusloom pole kohustusalune eesti maatõugu veis, ei oleks PRIA tohtinud toetust määrata ja maksta. Seega on PRIA koostanud haldusakti, mida ei oleks eelpool nimetatud faktilistel ja õiguslikel alustel olnud PRIA õigustatud koostama.

Väär on kaebaja väide kohustuse vastukäivuse kohta, kuna nii peadirektori 25.01.2007.a käskkirjas nr 1-3.13-4/42 kui ka 30.05.2007.a vaideotsuses nr 13-25/153 on kirjas, et ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustus eesti maatõugu veise kasvatamise eest algas ühe looma osas.

PRIA eksimuse tõttu vaadati taotleja taotlus eesti maatõugu veise kasvatamise toetuse saamiseks uuesti läbi ning õigusliku aluseta makstud toetuse tagasinõudmiseks on välja antud uus haldusakt.

Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja väited ei anna alust taotlejale soodustava haldusakti välja andmiseks ega esitatud taotluse uueks läbi vaatamiseks kaebaja taotluses esitatud osas.

Vastustaja palub jätta rahuldamata Rain Lõivu kaebus PRIA 30.05.2007.a vaideotsuse nr 13- 25/153 tühistamise nõudes ning PRIA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

Kohtu põhjendused ja otsus

7. Tartu Halduskohtu 09.10.2007.a määrusega on poolte vahelises vaidluses menetlus osaliselt lõpetatud, mille tõttu lahendatakse käesolevas kohtuotsuses poolte vaheline vaidlus seonduvalt vaideotsuse ja vastustaja viivitusega.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on avalik-õiguslik vaidlus põllumajandusliku keskkonnatoetuse küsimuses, mis on kvalifitseeritav avalik-õigusliku vaidlusena, kuna kaebuse esitaja on HKMS § 4 tulenevalt vaidlustanud õigusakti, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks ja vastustaja viivituse avalik-õiguslikus suhtes. Esitatud kaebus on nii materiaalkui menetlusõiguslikult lubatav ja tähtaegne. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 87 lõige 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse halduskohtusse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 9 lõike 3 ja 5 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta ja kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebus on postiasutusele üle antud 30.06.2007.a (tl 10 pöördel) ja kuna on vaidlustatud 30.05.2007.a antud haldusakti, siis on kaebus esitatud tähtaegselt ja kaebuse esitaja on nõude esitanud õiguslikul alusel.

HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punktid 1 ja 3 sätestavad, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi ja tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. HMS § 87 lõike 2 punkti 3, HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktide 1 ja 3 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtul on õigus tühistada ainult selline õigusvastane vaideotsus, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ja tunnistada õigusvastaseks selline toiming (käesoleval juhul viivitus), mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, kusjuures isikul peab olema ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidluse esemeks olev vaideotsus ja viivitus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja ei piira tema vabadusi ning kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi kohtult taotletava viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

9. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud vaideotsus (tl 7) ei rikkunud kaebuse esitaja õigusi vaideotsuse andmise ajal ega riku tema õigusi ka kohtuotsuse tegemise ajal. HMS § 60 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul oli haldusaktiks, mis määras kindlaks õigusi ja kohustusi kaebuse esitaja suhtes PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/42 (tl 9), mis on aga kehtetuks tunnistatud PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/976 (tl 34-35). Nagu juba osundatud on HMS § 87 lõike 2 punkti 3 kohaselt lubatavateks kaebused, kus isiku õigusi rikutakse vaideotsusega vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et vaideotsusega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluses läbivaatamisel olnud käskkirjast sõltumatult, kuna vaideotsuse resolutiivosas (tl 7) ei ole kaebuse esitaja suhtes kindlaks määratud mingeid õigusi või kohustusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaideotsuses on vastustaja täpsustanud neid kaalutlusi, miks kaebuse esitajale maksti ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust vähem kui taotleti. Vastustaja on praeguseks omaks võtnud, et tema poolt vaideotsuses toodud kaalutlused on osutunud ebaõigeks ja et kaebuse esitajal ei olnud üldse õigust toetusele. Seega ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mille tõttu välistab kehtiv õigus kaebuse rahuldamise. Vastustaja poolt esitatud PRIA peadirektori 21.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/976 (tl 34- 35) on tõendatud, et kehtetuks on tunnistatud peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-

4/42 taotleja Rain Lõivu osas. Seega on tõendatud, et kaebuse esitaja õigusi ei saadud rikkuda vaidemenetluse esemeks olnud käskkirjaga ega ka vaideotsuse endaga, kuna vastustaja on tuvastanud, et esinesid alused vaidemenetluse eseme kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud käskkiri on haldusmenetluses kehtetuks tunnistatud, siis ei saa vaideotsus vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda kaebuse esitaja õigust tema poolt taotletud toetusele. Samuti ei rikuta kaebuse esitaja õigust saada võrdselt teistega toetust, kuna asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitajaga samas olukorras olevaid taotlejaid oleks koheldud soodsamalt kui kaebuse esitajat.

PRIA peadirektori 27.09.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/986 (tl 32-33) on tõendatud, et Rain Lõivu osas on jäetud rahuldamata põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus, kuna taotlusel esitatud eesti maatõugu veised ei ole 02.05.2006.a seisuga loomade registris. Käskkirjas on ühtlasi otsustatud teha taotlejale ettekirjutus välja makstud toetussumma tagasi maksmiseks. Seega on ka selle dokumentaalse tõendiga tõendatud, et vaideotsusega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi ega piiratud tema vabadusi, kuna vastustaja on kehtivas haldusaktis tuvastanud, et kaebuse esitajal puudus üldse õigus toetusele.

Kaebuse esitaja osundab õigesti HMS § 84 sätestatule, mille kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel. Vastuseks kaebuse esitajale märgib kohus, et HMS § 84 sätestatul on haldusorganit distsiplineeriv eesmärk. Kuna vaideotsus on vaatamata viivitusele vastustaja poolt siiski antud, siis on HMS § 84 sätestatu oma eesmärgi täitnud.

Kuna vaideotsuse tõttu ei ole viibinud kaebuse esitaja poolt taotletud toetuse saamine, siis puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi vaideotsuse andmisel toimunud viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna 21.09.2007.a ja 27.09.2007.a käskkirjadega, mis on kehtivad haldusaktid (HMS § 60), on tõendatud, et vastustajal puudus üldse õigus toetusele. Kohus peab samuti vajalikuks vastuseks kaebusele märkida, et 30.05.2007.a vaideotsus (tl 7) ja 25.01.2007.a käskkiri (tl 9) on vajalikul määral motiveeritud ja on seetõttu kontrollitavad.

Vaideotsus sisaldab viidet käskkirjale ja on seetõttu motivatsiooni osas kooskõlas HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, kuna käskkiri on olnud kaebuse esitajale kättesaadavaks dokumendiks ja sellele on ka vaideotsuses viidatud. Kaebuse esitaja on kaebuses alusetult samastanud mõisted taotleja ja majandusüksus ning taotleja ja loomapidaja. Kuna asja materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja poolt Milvi Reinemilt omandatud põllumajandusloom (tl 25) ei olnud kantud tõuraamatu põhiossa, siis ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Vastustaja on õigustatult tuvastanud, et kaebuse esitaja ei olnud 02.05.2006.a seisuga loomade registris loomapidajana, mille tõttu ei oma õiguslikku tähendust kaebuse väide, et taotluse esitamise seisuga oli loomad kaebuse esitaja ja tema seadusliku esindaja majandusüksuses. Vastustajal puudus alus ohustatud tõugu looma, s.o eesti maatõugu veiste osas kohaldada hobustele kehtestatud regulatsiooni, nagu ekslikult väidab kaebuse esitaja. Vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et tulenevalt vaideotsusest ei ole kaebuse esitajal ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustust, mille tõttu ei saa vaideotsus ka sellel alusel rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.

Roby Koik Kohtunik